Найти книгу: "„Onnetu laps“ : Kolm muinasjutu „Lumivalguke – Lumivalgeke“ varianti"

Vennad Grimmid panid „Lumivalgukese“ muinasjutu esimese variandi „Onnetu laps“ kirja 1808. aastal. See jai nende elu ajal kasikirja. Vennad Grimmid avaldasid „Lumivalgukese“ muinasjutu 1812. aastal oma suure muinasjutukogumiku „Laste ja kodu muinasjutud“ esmatrukis. Nad redigeerisid iga uue truki jaoks oma muinasjutte, kuna nii lapsevanemad, kooliopetajad kui ka kiriku esindajad kritiseerisid muinasjutte nende vagivaldsuse parast. Naiteks asendas Wilhelm Grimm „Lumivalgukese“ teisest trukist alates kurja ja jumalakartmatu ema kurja ja jumalakartmatu voorasemaga. Siinses valjaandes on kolm „Lumivalgukese“ varianti ja vendade Grimmide kommentaarid „Lumivalgukese kohta“.

Markii de Sade?i looming kuulub maailmakirjanduse koige skandaalsema osa hulka. See on egoistliku monuopetuse oigustus, mille tuum seisneb vaites, et inimesed on sundinud erinevate kalduvustega ning igauhel on oigus oma kalduvusi jargides monu taga ajada.De Sade?i enda kohta on liikvel vastakaid arvamusi. On kasitlusi, mis annavad markiist pildi kui virilast ja impotentsusele kalduvast psuhhopaadist ning naeruvaarsest grafomaanist, kes taitis prostituutide piinamise eest palvitud vanglapaevi ja oma isiksuse vaardumusest tingitud hullumaja-aastaid tekstuaalse eneserahuldamisega. Samas on temas nahtud vaprat vabadusvoitlejat ja peaaegu valgustuse ideelist juhti, kes oli hulljulgete motteavalduste tottu sunnitud vaevlema ligi 30 aastat vanglauksinduses; voi erudeeritud ja sugavamottelist filosoofi ning peenekoelist psuhholoogi, kes oli oma kaasaegsetest tohutult ees; voi lihtsalt geniaalset ja suureparast kirjanikku. Perioodil, mil de Sade varjas end voimude eest La Coste?i lossis, palkas tema abikaasa talle seksuaalorjadeks lapsi, formaalselt muidugi teenijateks. Kui koik seksuaalselt kuritarvitatud lapsed lossist pogenesid, jai vabatahtlikult de Sade?i juurde uksainus tudruk – Justine. «Justine ehk Vooruse onnetused», esimene raamat, mis autoril onnestus (anonuumselt) avaldada, on de Sade?i menukaim teos. Kuigi see on usna tuupiliselt sade?ilik raamat, erineb ta teistest sellepoolest, et vooruslik minajutustaja ei nimeta uhtegi kehaosa ega tegevust oige nimega, vaid kasutab metafoore.Vahetult enne selle romaani ilmumist teatas de Sade ponevuse ules kruvimiseks uhele oma tuttavale: «Praegu trukitakse uhte minu romaani, aga see on liiga amoraalne, et saata seda nii arukale ja kombekale inimesele nagu Teie. Mul oli raha vaja, mu kirjastaja palus mult midagi eriti pikantset, ja ma kirjutasin talle raamatu, mis suudaks kuradigi katku nakatada. Selle nimi on „Justine ehk Vooruse onnetused“. Poletage see raamat ja arge seda lugege, kui see peaks juhuslikult Teie katte sattuma.»

Maniakkide Tanava uues raamatus on tagasi Surmakarva maailm oma kooljate ja nekromantidega. Kui surm ja having on igapaevane, ihkavad inimesed midagi, mis annaks neile kindlustunde – et alati, kui saabub onnetus, oleks teada – tulemata ei jaa ka samapalju onne. See saab voimalikuks, kui luuakse keegi suur ja vagev, kes kriipsu pealt moodab igauhele onne ja onnetuse kogust.Kuid saarase valitseja all on kiired tekkima filosoofiad: ega onn sind ei otsi, kui sa ise onnetust ei otsi, ning – onnelikem on see, kes endale hadasid kaela toob. Siiski on neid, kes ei soovi saada saarasel viisil oma onne sepaks. Need, kes tahavad hoida saatust onnemanguna, peavad selle eest voitlema asuma.

Imetabane soti rahvajuttude kogumik koigile muinasjutusopradele. Uheksas valitud loos seiklevad harjapolvlased, vetevaimud, hiiglased, merekoletised ning muidugi moista vaprad ja kavalad kangelased. Iga jutu juhatab sisse tore pilt. Raamatust leiate lood: „Katherine Pahklilemb“, „Hulgekutt ja nakk“, „Isand Morphie ja vetevaim“, „Ferne-Deni harjapolvlane“, „Tam Lin“, „Uksildane hiiglane“, „Assipattle ja Mester Stoorworm“, „Hall hunt“; „Volutud jalutuskepp“.

Vahvate illustratsioonidega kogumik sisaldab kummet Inglismaal palavalt armastatud muinasjuttu ja muistendit: Laisk Jack; Tom Vips-Vops; Dick Whittington ja tema kass; Korkjamuts; Kolm ullikest; Volusalv; Kolm sulge; Tiksuv karnkonn; Laterna-Jack; Puha Juri vanalt healt Inglismaalt.

Vihmasel novembripaeval kutsutakse Frankfurdi politseijaoskonna detektiivid Pia Kirchhoff ja Oliver von Bodenstein uurima kummalist liiklusonnetust: uks naine on kukkunud jalakaijate sillalt otse all soitvale autole. Tunnistajad vaidavad, et teda lukati. Juurdlus viib Pia ja Oliveri vaikesesse kulla, kus ohver elas. Septembriohtul uksteist aastat varem lahevad sealtsamast kulast jaljetult kaduma kaks seitsmeteistaastast tudrukut. Nende morvas moistetakse kaudsete toendite pohjal suudi kahekumne kahe aastane Tobias Sartorius, Rita Crameri poeg, kes pannakse kumneks aastaks trellide taha. Pia ja Oliver kuulevad, et Tobias on parast karistuse kandmist kodukulla tagasi poordunud. Kohalikud on tulvil vaenu. On runnak Tobiase emale kuidagi asjaga seotud? Kulaelanikke kusitledes porkavad uurijad vastu vaikimismuuri. Ja siis laheb kaduma jargmine noor neiu ning tundub, et koletislikud minevikusundmused on maalilises maakohas taas arkamas. Uurimisest saab voidujooks ajaga, sest kulaelanike jaoks on suudlane selge – ja sel korral on nad valmis kohtumoistmise oma katesse votma. Kaasakiskuvalt ponev, inimloomuse ja uhiskonna sugavamaid tumedaid hoovusi paljastav mitmekihiline morvamusteerium ei paku mitte ainult haaravat lugu, vaid uurib uhtlasi tagajargi, mida voivad uhes vaikelinnas kaasa tuua kuulujutud, voimumangud ja puudlus iga hinna eest hoida pusti lugupeetuse fassaadi. „Lumivalgeke peab surema“ on tunnustatud Saksa krimikirjaniku Nele Neuhausi suureparane ponevik, mis avab tema Bodensteini ja Kirchhoffi lugude sarja.