|
Maniakkide Tanava uues raamatus on tagasi Surmakarva maailm oma kooljate ja nekromantidega. Kui surm ja having on igapaevane, ihkavad inimesed midagi, mis annaks neile kindlustunde – et alati, kui saabub onnetus, oleks teada – tulemata ei jaa ka samapalju onne. See saab voimalikuks, kui luuakse keegi suur ja vagev, kes kriipsu pealt moodab igauhele onne ja onnetuse kogust.Kuid saarase valitseja all on kiired tekkima filosoofiad: ega onn sind ei otsi, kui sa ise onnetust ei otsi, ning – onnelikem on see, kes endale hadasid kaela toob. Siiski on neid, kes ei soovi saada saarasel viisil oma onne sepaks. Need, kes tahavad hoida saatust onnemanguna, peavad selle eest voitlema asuma. Получить ссылку |
Justine ehk Vooruse onnetused
Автор: D. A. F. de Sade
Год издания:
Markii de Sade?i looming kuulub maailmakirjanduse koige skandaalsema osa hulka. See on egoistliku monuopetuse oigustus, mille tuum seisneb vaites, et inimesed on sundinud erinevate kalduvustega ning igauhel on oigus oma kalduvusi jargides monu taga ajada.De Sade?i enda kohta on liikvel vastakaid arvamusi. On kasitlusi, mis annavad markiist pildi kui virilast ja impotentsusele kalduvast psuhhopaadist ning naeruvaarsest grafomaanist, kes taitis prostituutide piinamise eest palvitud vanglapaevi ja oma isiksuse vaardumusest tingitud hullumaja-aastaid tekstuaalse eneserahuldamisega. Samas on temas nahtud vaprat vabadusvoitlejat ja peaaegu valgustuse ideelist juhti, kes oli hulljulgete motteavalduste tottu sunnitud vaevlema ligi 30 aastat vanglauksinduses; voi erudeeritud ja sugavamottelist filosoofi ning peenekoelist psuhholoogi, kes oli oma kaasaegsetest tohutult ees; voi lihtsalt geniaalset ja suureparast kirjanikku. Perioodil, mil de Sade varjas end voimude eest La Coste?i lossis, palkas tema abikaasa talle seksuaalorjadeks lapsi, formaalselt muidugi teenijateks. Kui koik seksuaalselt kuritarvitatud lapsed lossist pogenesid, jai vabatahtlikult de Sade?i juurde uksainus tudruk – Justine. «Justine ehk Vooruse onnetused», esimene raamat, mis autoril onnestus (anonuumselt) avaldada, on de Sade?i menukaim teos. Kuigi see on usna tuupiliselt sade?ilik raamat, erineb ta teistest sellepoolest, et vooruslik minajutustaja ei nimeta uhtegi kehaosa ega tegevust oige nimega, vaid kasutab metafoore.Vahetult enne selle romaani ilmumist teatas de Sade ponevuse ules kruvimiseks uhele oma tuttavale: «Praegu trukitakse uhte minu romaani, aga see on liiga amoraalne, et saata seda nii arukale ja kombekale inimesele nagu Teie. Mul oli raha vaja, mu kirjastaja palus mult midagi eriti pikantset, ja ma kirjutasin talle raamatu, mis suudaks kuradigi katku nakatada. Selle nimi on „Justine ehk Vooruse onnetused“. Poletage see raamat ja arge seda lugege, kui see peaks juhuslikult Teie katte sattuma.»
Lissabon. Merede valitsejanna
Автор: Barry Hatton
Год издания:
„Mere poolt laheneva randuri jaoks kerkib Lissabon isegi kaugusest otsekui unenaoline visioon, selged jooned, mille paikesekuld helkima paneb, joonistumas saravsinise taeva taustale. Ja kuplid, monumendid, vanad kindlused, mille sakid majakobarate ule korguvad, on otsekui selle imelise paiga, selle onnistatud kandi kauged heeroldid.“Fernando PessoaUhe maailma suurlinna dramaatiline ja intiimne portree.Lissaboni volu on legendaarne, kuid linna 2000 aasta pikkune elust pulbitsev ajalugu, alates Rooma aegadest ja lopetades sajandeid kestnud mauride valitsusajaga, ei ole eriti tuntud. Linna teekond sadamalinnast Portugali pealinnaks pole kulgenud torgeteta: 1755. aastal laastas linna voimsaim uusaja Euroopat tabanud maavarin, millele jargnesid havitav tsunami ja kuus paeva valdanud tulemoll, milles liiv klaasiks muutus.Barry Hatton toob valjendusrikkas ulevaates Lissaboni varvikast minevikust ja olevikust paevavalgele ammu unustatud malestused, aratades raamatu lehekulgedel ellu linna piiramise 1147. aastal teise ristisoja kaigus, kuninga tapmise, vabariigi asutamise ja lahimineviku diktatuuriga kaasnenud sunged ajad. Autor tutvustab lugejale Portugali metropoli – konkurentsitu merede valitsejanna ja Atlandile avaneva varava valvuri rikast rahvusvahelist parandit.Barry Hatton on olnud kolm aastakummet Londonis Briti valjaannete valiskorrespondent. Ta on raamatu „Portugallased: kaasaegne ajalugu“ autor.Jose Saramago sonul varjab linna vaim end sartsaka mekiga kultuurikompotis, kus enam kui kusagil mujal sulanduvad kristluse ja islami mojutused „ja just see vaim muudab linna igavikuliseks“. Lissaboni kultuuripaabelil on erinevaid valjendusvorme: jalgpallur Eusebio (parit Lourenco Marquesest) – tema monument seisab Benfica staadioni juures, „jalg loogiks tostetud“; Belemi torn – mille loonud arhitekt tootas kaks aastat Marrakeshis ja imiteeris sealset moseed; ja Sao Domingose valjak – kust soovija saab endale soetada Ouidah’st parit voodoo-kultusesemeid, ruubata Roheneemesaartelt parit kurku kriipivat tulivett ja suua Angolast parit kizomba-muusikat kuulates silmi vett jooksma panevalt vurtsikat Mosambiigi karrirooga.
Чтобы скачать книгу, отключите блокировку рекламы. Спасибо!