![]() |
Markii de Sade?i looming kuulub maailmakirjanduse koige skandaalsema osa hulka. See on egoistliku monuopetuse oigustus, mille tuum seisneb vaites, et inimesed on sundinud erinevate kalduvustega ning igauhel on oigus oma kalduvusi jargides monu taga ajada.De Sade?i enda kohta on liikvel vastakaid arvamusi. On kasitlusi, mis annavad markiist pildi kui virilast ja impotentsusele kalduvast psuhhopaadist ning naeruvaarsest grafomaanist, kes taitis prostituutide piinamise eest palvitud vanglapaevi ja oma isiksuse vaardumusest tingitud hullumaja-aastaid tekstuaalse eneserahuldamisega. Samas on temas nahtud vaprat vabadusvoitlejat ja peaaegu valgustuse ideelist juhti, kes oli hulljulgete motteavalduste tottu sunnitud vaevlema ligi 30 aastat vanglauksinduses; voi erudeeritud ja sugavamottelist filosoofi ning peenekoelist psuhholoogi, kes oli oma kaasaegsetest tohutult ees; voi lihtsalt geniaalset ja suureparast kirjanikku. Perioodil, mil de Sade varjas end voimude eest La Coste?i lossis, palkas tema abikaasa talle seksuaalorjadeks lapsi, formaalselt muidugi teenijateks. Kui koik seksuaalselt kuritarvitatud lapsed lossist pogenesid, jai vabatahtlikult de Sade?i juurde uksainus tudruk – Justine. «Justine ehk Vooruse onnetused», esimene raamat, mis autoril onnestus (anonuumselt) avaldada, on de Sade?i menukaim teos. Kuigi see on usna tuupiliselt sade?ilik raamat, erineb ta teistest sellepoolest, et vooruslik minajutustaja ei nimeta uhtegi kehaosa ega tegevust oige nimega, vaid kasutab metafoore.Vahetult enne selle romaani ilmumist teatas de Sade ponevuse ules kruvimiseks uhele oma tuttavale: «Praegu trukitakse uhte minu romaani, aga see on liiga amoraalne, et saata seda nii arukale ja kombekale inimesele nagu Teie. Mul oli raha vaja, mu kirjastaja palus mult midagi eriti pikantset, ja ma kirjutasin talle raamatu, mis suudaks kuradigi katku nakatada. Selle nimi on „Justine ehk Vooruse onnetused“. Poletage see raamat ja arge seda lugege, kui see peaks juhuslikult Teie katte sattuma.» |