Найти книгу: "Poola poisid"

Hea lugeja, sa uurid praegu raamatut, mille kohta voib-olla hakkavad levima kuuldused, et see on „otse elust maha kirjutatud”, et koik juhtus tapipealt nii ja ei kuidagi teisiti. Autor ei kavatse eitada, et ta toetus osaliselt tegelikkusele, millele muule tal ikka on toetuda? Aga mis ta sellest tegelikkusest teeb, see voib osadele tunduda „tode ja ilu”, osadele aga mingi arusaamatu jamps. Isegi kui paistab, et tegu on toestisundinud juhtumustega Poola Rahvavabariigis, siis tegelikult puudis autor kirjutada raamatut noorusest, auahnusest, ebaonnestumistest, armastuse haavadest, laste saamisest ja koigest sellest vahvast ja valusast, mis noorusega kaasas kaib. Ja sellised asjad juhtuvad igal pool ja igal ajal.„Olgu jumal armuline suutalastele, kes alustavad oma elu! Noor inime, see on just nagu magikits, kulg ees peab ta ronima mooda elu pustloodis nolvu, ules, ules, korgele, sinna, kust on vaade kogu maale, sinna, kus terendab viimane soolakas tarnatutt, koige maitsvam koikidest, sinna, kuhu pole roninud uhegi kitse jalg, maailm on kuri ja varviline: selle kurjuse voidavad nemad, uued inimesed, sest nemad jaksavad voidelda ja kui nemad enam ei jaksa, on nende kannule roninud jargmised polved, jargmised lilitad ja adamid, oh, kas pole see maailm ikkagi targasti seatud…”*Lugesin seda lugu huviga. On ju igas eestlases peidus poolakas: Juhan Liiv oli Poola kuningas, Bruno Oja poola naitleja. Meenusid veel Marek Piegus, Pan Kleksi akadeemia ja kapten Kloss. Otse loomulikult tulid meelde ka Poola piraatkassetid, millest suurem osa kull vist valmistati Tallinnas. Moneti on kirjanik Mudlum samasugune piraat – ta votab pundi lihtsaid poolakaid ja teeb nendega, mida ise tahab. Vaga lobus!MART JUUR

Parijoe jutukogumik hallist kulaelust lapse silmade labi koos vaikese inimese roomude ja muredega, omamoodi maailmaavastamiste, onnestumiste ja ka esimeste pettumuste lood kui sirgutakse ja kasvatakse tehes harjutusi iseseivaks eluks.Kogu sisaldab jutte: Jaksu moonakula, Vanaviisi-jutud, Juripaev, Kalle Kusti, Vilu Jaan ja Kure Kaarel karjas, Esimesed napsid, Kattemaks, Siberisse, Matliku Joosep.[…]Viimati kohmas Matliku Joosep kusida, poolhabenedes ja kartlikult: „Kas seal Siberis ka vareseid on ja varblasi…? Seda tahtsin kusida.” Kalle Kusti taiendas kusimust omalt poolt: „Ja kas puud on samasugused nagu siingi, voi on kuidagi teistmoodi… vooramaa puud, nagu kasvuhoones?” „Ha,” naeris Peeter. „Vaata, mis nemad ei taha. Aga toepoolest ei maleta, kas nagin seal varest ja varblast… mitte ei tule meelde. Naljakas, kuidas ma seda ei pannud tahele. Aga puid on samasuguseid kui meilgi, on ka teistsuguseid, kuid puu ikka puu.”[…]

Teotahtelist poiste jutukogu mis koosneb Parijoe varasematest lastejuttudest koostas autor 1941 aastal, raamat aga ilmus esmakordselt 1942 aastal juba peale tema hukkamist.Sisaldab jutte: Andu raadio, Tuleohus, Uppumisohus, Meie Eku, Suuskadel Vallastesse, Vasikat opetamas, Aino ja Leeni kodus, Koduseid talitusi tegemas, Kevadine suurvesi, Lehe-Sassi omad uisud, Kui meie hakkasime pillimeesteks, Rein ja anna mangivad poodi, Kuidas Enn ja Jaan olid mesinikud, Aino kootud kindad, Vastlapaev, Kui isa kinkis raamatuid.[…]Rae Jaani vilega oli jalle hada. Meie koorijuht tombas lauba kipra, kuulatas oige teraselt, laskis mitu korda mangida ja kuulatas jalle.„Tseetuur… tseetuur pole oige!”Jalle olime koik jahmunud. Juks tegi aga asja kohe selgeks:„Tseetuur on sama, mis peemollgi, seda on raske mangida. Meil isa jandas meestega mitu ohtut, enne kui said selgeks. Lase veel kord!”Jaan pingutas nuud oma tseetuuri nii, et silmad tahtsid pealuust valja tungida.Koige viimaks prooviti minu viiulit. See oli kull koige haledam manguriist. Hobusesaba-johvist keeled katkesid sageli, kui neid veidi timmisid, kuna haal oli oige haledalt kiunuv.Juks katsus viiulit siit ja sealt; leidis, et pole veel paris hasti sisse mangitud.„Kaks neljandikku takti voib siiski kaasa mangida,” oli tema loplik otsus.[…]

Kirjaniku autobiograafiline malestusromaan raagib 1950. aastate Supilinna poiste seiklusrikkast elust, mis taitis ohtlikke argipaevi, kambahierarhiast ja anarhismist, pattidest ja poeetidest, soprusest armastusest ja ihast – nii nagu seda nagid ja tundsid varateismelised poisid. Autor pole unustanud poisikest endas, sestap tunneb lugejagi tuult korvus vihisemas.

Jutud Kassisaba positekamba tegemistest ja seiklustest. Jarg raamatule Vutimehed.