Скачать книгу - Supilinna poisid

Parijoe jutukogumik hallist kulaelust lapse silmade labi koos vaikese inimese roomude ja muredega, omamoodi maailmaavastamiste, onnestumiste ja ka esimeste pettumuste lood kui sirgutakse ja kasvatakse tehes harjutusi iseseivaks eluks.Kogu sisaldab jutte: Jaksu moonakula, Vanaviisi-jutud, Juripaev, Kalle Kusti, Vilu Jaan ja Kure Kaarel karjas, Esimesed napsid, Kattemaks, Siberisse, Matliku Joosep.[…]Viimati kohmas Matliku Joosep kusida, poolhabenedes ja kartlikult: „Kas seal Siberis ka vareseid on ja varblasi…? Seda tahtsin kusida.” Kalle Kusti taiendas kusimust omalt poolt: „Ja kas puud on samasugused nagu siingi, voi on kuidagi teistmoodi… vooramaa puud, nagu kasvuhoones?” „Ha,” naeris Peeter. „Vaata, mis nemad ei taha. Aga toepoolest ei maleta, kas nagin seal varest ja varblast… mitte ei tule meelde. Naljakas, kuidas ma seda ei pannud tahele. Aga puid on samasuguseid kui meilgi, on ka teistsuguseid, kuid puu ikka puu.”[…]

Teotahtelist poiste jutukogu mis koosneb Parijoe varasematest lastejuttudest koostas autor 1941 aastal, raamat aga ilmus esmakordselt 1942 aastal juba peale tema hukkamist.Sisaldab jutte: Andu raadio, Tuleohus, Uppumisohus, Meie Eku, Suuskadel Vallastesse, Vasikat opetamas, Aino ja Leeni kodus, Koduseid talitusi tegemas, Kevadine suurvesi, Lehe-Sassi omad uisud, Kui meie hakkasime pillimeesteks, Rein ja anna mangivad poodi, Kuidas Enn ja Jaan olid mesinikud, Aino kootud kindad, Vastlapaev, Kui isa kinkis raamatuid.[…]Rae Jaani vilega oli jalle hada. Meie koorijuht tombas lauba kipra, kuulatas oige teraselt, laskis mitu korda mangida ja kuulatas jalle.„Tseetuur… tseetuur pole oige!”Jalle olime koik jahmunud. Juks tegi aga asja kohe selgeks:„Tseetuur on sama, mis peemollgi, seda on raske mangida. Meil isa jandas meestega mitu ohtut, enne kui said selgeks. Lase veel kord!”Jaan pingutas nuud oma tseetuuri nii, et silmad tahtsid pealuust valja tungida.Koige viimaks prooviti minu viiulit. See oli kull koige haledam manguriist. Hobusesaba-johvist keeled katkesid sageli, kui neid veidi timmisid, kuna haal oli oige haledalt kiunuv.Juks katsus viiulit siit ja sealt; leidis, et pole veel paris hasti sisse mangitud.„Kaks neljandikku takti voib siiski kaasa mangida,” oli tema loplik otsus.[…]

„Poiss, vaata, siin moodus sinu lapsepolv,“ utles ema.See loikas hinge.„Kas see on siis loppenud?“ ei osanud Kolla midagi targemat oelda.„Niigi pikaks veninud. Ammu oli aeg, et lopeks.“ Poisid on suureks kasvanud. Dokumentaalmuinasjutu (autori zanrimaaratlus) viimane osa viib lugeja 1960.–1965. aastate Supilinna, andes tollasest elu-olust sama varvika pildi nagu triloogia esimestes raamatutes „Supilinna poisid“, „Supilinna surmad“ (molemad 2012), „Supilinna armastajad I osa“ (2013).

Jutud Kassisaba positekamba tegemistest ja seiklustest. Jarg raamatule Vutimehed.