Скачать книгу - Teotahtelised poisid

Parijoe jutukogumik hallist kulaelust lapse silmade labi koos vaikese inimese roomude ja muredega, omamoodi maailmaavastamiste, onnestumiste ja ka esimeste pettumuste lood kui sirgutakse ja kasvatakse tehes harjutusi iseseivaks eluks.Kogu sisaldab jutte: Jaksu moonakula, Vanaviisi-jutud, Juripaev, Kalle Kusti, Vilu Jaan ja Kure Kaarel karjas, Esimesed napsid, Kattemaks, Siberisse, Matliku Joosep.[…]Viimati kohmas Matliku Joosep kusida, poolhabenedes ja kartlikult: „Kas seal Siberis ka vareseid on ja varblasi…? Seda tahtsin kusida.” Kalle Kusti taiendas kusimust omalt poolt: „Ja kas puud on samasugused nagu siingi, voi on kuidagi teistmoodi… vooramaa puud, nagu kasvuhoones?” „Ha,” naeris Peeter. „Vaata, mis nemad ei taha. Aga toepoolest ei maleta, kas nagin seal varest ja varblast… mitte ei tule meelde. Naljakas, kuidas ma seda ei pannud tahele. Aga puid on samasuguseid kui meilgi, on ka teistsuguseid, kuid puu ikka puu.”[…]

Kirjaniku autobiograafiline malestusromaan raagib 1950. aastate Supilinna poiste seiklusrikkast elust, mis taitis ohtlikke argipaevi, kambahierarhiast ja anarhismist, pattidest ja poeetidest, soprusest armastusest ja ihast – nii nagu seda nagid ja tundsid varateismelised poisid. Autor pole unustanud poisikest endas, sestap tunneb lugejagi tuult korvus vihisemas.

Jutud Kassisaba positekamba tegemistest ja seiklustest. Jarg raamatule Vutimehed.

Hea lugeja, sa uurid praegu raamatut, mille kohta voib-olla hakkavad levima kuuldused, et see on „otse elust maha kirjutatud”, et koik juhtus tapipealt nii ja ei kuidagi teisiti. Autor ei kavatse eitada, et ta toetus osaliselt tegelikkusele, millele muule tal ikka on toetuda? Aga mis ta sellest tegelikkusest teeb, see voib osadele tunduda „tode ja ilu”, osadele aga mingi arusaamatu jamps. Isegi kui paistab, et tegu on toestisundinud juhtumustega Poola Rahvavabariigis, siis tegelikult puudis autor kirjutada raamatut noorusest, auahnusest, ebaonnestumistest, armastuse haavadest, laste saamisest ja koigest sellest vahvast ja valusast, mis noorusega kaasas kaib. Ja sellised asjad juhtuvad igal pool ja igal ajal.„Olgu jumal armuline suutalastele, kes alustavad oma elu! Noor inime, see on just nagu magikits, kulg ees peab ta ronima mooda elu pustloodis nolvu, ules, ules, korgele, sinna, kust on vaade kogu maale, sinna, kus terendab viimane soolakas tarnatutt, koige maitsvam koikidest, sinna, kuhu pole roninud uhegi kitse jalg, maailm on kuri ja varviline: selle kurjuse voidavad nemad, uued inimesed, sest nemad jaksavad voidelda ja kui nemad enam ei jaksa, on nende kannule roninud jargmised polved, jargmised lilitad ja adamid, oh, kas pole see maailm ikkagi targasti seatud…”*Lugesin seda lugu huviga. On ju igas eestlases peidus poolakas: Juhan Liiv oli Poola kuningas, Bruno Oja poola naitleja. Meenusid veel Marek Piegus, Pan Kleksi akadeemia ja kapten Kloss. Otse loomulikult tulid meelde ka Poola piraatkassetid, millest suurem osa kull vist valmistati Tallinnas. Moneti on kirjanik Mudlum samasugune piraat – ta votab pundi lihtsaid poolakaid ja teeb nendega, mida ise tahab. Vaga lobus!MART JUUR