Найти книгу: "Riigid, mida pole olemas"

Fotograafi ja reisiajakirjaniku Silvia Parmanni esimene reisikirjade kogumik viib meeleolukale reisile labi vabariikide, mis on vabad ja riigid vaid nime poolest. Nende hulgas on nii Eestiga kunagi uhte saatust jaganud Abhaasia, Magi-Karabahh ja Tsetseenia kui ka palju eksootilisemalt kolavad Kalmokkia, Somaalimaa ja Laane-Sahara ning puhkuseroome tootav Pohja-Kupros.

Huvi tunnustamata riikide, riigita rahvaste ja ebamaarase staatusega kohtade vastu tekkis Silvia Parmannil 2012. aasta suvel Kosovos, mis oli ennast neli aastat varem iseseisvaks kuulutanud Serbiast. Serblasi see koik muidugi ei vaimustanud – nad olid Kosovo territooriumit kontrollinud 12. sajandist alates. Tekkis kusimus, et kust tuli neil see julgus ja veendumus, et oma riigi rajamine onnestub. Aga samas viis see reis motted suhteliselt hiljutise Eesti iseseisvumise juurde ja kusimuseni, et milline oleks meie maailm olnud siis, kui oma iseseisvusele tunnustuse saamine oleks kujunenud sama raskeks.
Teekond nendele kusimusele vastust otsides viis Silvia Parmanni nii paikadesse, mis eemalt vaadates tundusid vaga selge ja tugeva identiteediga, nii nemad ise, et nende iseseisvumispuuete puudumine tekitas lihtsalt hammingut, kui ka kohtadesse, kus piiril seisvast sildist „vabariik” mitte mingisugust sisulist tahtsust polnud. Viis ka kohtadesse, kus iseseisvuse valjakuulutamine oli kohalike meelest koikidest halbadest variantidest lihtsalt koige vahem halb – ja viis kohtadesse, mis kaitusid rohkem demokraatliku riigina kui paljud taiesti tunnustatud riigid.

Viis nii paikadesse kus rahvusspordiks oli naiseroov voi majanduse tugisambaks kaamel kui ka uhiuutesse veinihotellidesse ministritega klaase kolistama ning eksootilisi ravimuda protseduure kogema. See ei olnud niisiis kaugeltki mitte kurb teekond tais varemeid ja okastraati, otse vastupidi. Sest selles paralleelmaailmas, kus on puudu rahvusvahelisest tunnustusest ja URO liikmestaatusest, ei ole puudust inimestest, visioonidest ja unistustest.

Kaheksas raamat sarjas „Aja jalg kivis“ viib lugeja teiselepoole ookeani, Ameerika Uhendriikidesse.Rannak algab pealinnast Washingtonist ning riigi tahtsaimast hoonestKapitooliumist. Kulastame ka Valget Maja ja tutvume USA esimestelepresidentidele puhendatud malestusmarkidega.New Yorgis saame teada, kuidas kerkisid Manhattanile omavahel korgusesvoistlevad pilvelohkujad ning kuidas joudis Vabaduse saareleantiikdrapeeringuisse mahitud leedi Vabadus – Vabadussammas. Uurime jarele,kuidas ehitati uhke Brooklyni sild ja suursugune New Yorgi Keskvaksal, heidamepilgu hiigellinna alla metroosse ja Guggenheimi muuseumi Manhattanipilvelohkujate keskel. Vorratus Kalifornias ootavad meid unelmate vabrik Hollywood, Paikeseloojangubulvar Los Angeleses ja ajakirjandusmagnaadi William Randolph Hearsti luksuslikloss San Simeonis. Mingil juhul ei tohiks imetlemata jatta Kuldvarava sildaSan Franciscos. Saame teada ka selle, kuidas kerkis Nevada tolmusesse korbelinna Las Vegasesseesimene hiilgav kasiinohotell Flamingo ning kuidas Elvis Presley paastis sellelinna meelelahutusari.Ja siis on aeg rannata lounasse, muusikalinna Memphisesse, Beale Streetile,Paikesestuudiosse ja Elvise koju Gracelandi ning lopuks salaparasessevoodoohongulisse Louisianasse, Baton Rouge’i, kuhu kerkis 19. sajandi keskelkummaliselt keskaega meenutav uusgooti loss.

"See koht, kus ma kaisin, oli toeline. Toeline selles mottes ja sel moel, et elu, mida me siin ja praegu elame, tundub vorreldes sellega taiesti unenaoline. See, mis minuga koomas olles juhtus, on kahtlemata koige tahtsam lugu, mida ma eales raakinud olen.Nimekas neurokirurg dr Eben Alexander on ennast alati teadusemeheks pidanud. Tema vankumatu usk toendipohisesse meditsiini avas talle maailma parimate teadusasutuste uksed. Aga uhel paeval muutus koik.Uhel 2008. aasta hommikul langes ta haruldase bakteriaalse meningiidi tagajarjel koomasse. Uuringud viitasid laialdasele ajukahjustusele. Arvati, et ta ei tule sellest eluga valja. Aga just siis, kui tema pere valmistus juba koige halvemaks, juhtus midagi imelist. Dr Alexanderi aju, mis oli taielikult rivist valjas, hakkas uuesti toole. See kogemus muutis teda. Ta on nuud taiesti kindel, et hinge haare on loputu ja et elu laheb edasi ka parast surma.Selles hammastavas raamatus jagab dr Alexander oma kogemusi kohe parast arkamist kirja pandud markmete pohjal. Erinevalt paljude teiste inimeste surmalahedastest kogemustest suudab tema seletada, miks see ei ole voimalik, et tema aju kujutas reisi teispoolsusesse lihtsalt ette.„Toendid taeva olemasolu kohta“ on kaasahaarav lugu, mis on vaimsete kogemuste teemal kirjutatud raamatute hulgas ainulaade. See voib muuta seda, kuidas me maaratleme oma rolli universumis.“Dr Bruce Greyson, psuhhiaatria ja neuro-kaitumuslike teaduste professorVirginia ulikooli meditsiinikoolis, raamatu „Surmalahedaste kogemuste kasiraamat“ („The Handbook of Near-Death Experiences“) kaasautor.

Inglismaal Vene emigrantide lapsena sundinud Peter Pomerantsev laks 2000. aastate alguses Venemaale, sest „London nais nii moodetud, nii etteaimatav; Ameerika, kus elas minu ulejaanud emigrandipere, nais nii enesega rahulolev; samal ajal kui toelised venelased naisid toeliselt elavat, neist ohkus tunnet, et koik on voimalik.“ Ajakirjaniku ja teleprodutsendina tootades otsib ta vastuseid sellele, millest keegi aru ei saa, ning nendib, et „etendus“ on sona, mis iseloomustab koige paremini Moskvat ja kogu Venemaad. „Peter Pomerantsev on uks Putini Venemaa paremaid kirjeldajaid, ta raagib maast, mis on illusioonide ja glamuuri lummuses, kuid mis sisemuses on moraalilage ja ohtlik. See on vapustav lugemine ja suureparane raamat.“ Anne Applebaum

Minevikust koneldes kipume tihtipeale unustama, et see on olevikust vaga erinev, kusjuures ajalooline malu osutub monikord uskumatult ebatapseks. Euroopa minevikust moeldes meenuvad enamasti just tanapaevalgi eksisteerivate riikide ajalood: Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Venemaa jne. Tegelik ajalugu on aga tunduvalt keerulisem ja paljusid riike maletavad tanapaeval vaga vahesed. Selle raamatu vahendusel tutvume aegade hamaruses suuri tegusid teinud riikide ja nende valitsejatega (naiteks vaga vahe tuntud Alt Clud ehk Kaljukuningriik praeguses Suurbritannias voi arvukad Burgundia kuningriigid ja hertsogkonnad). Samuti on kone all ka veel suhteliselt hiljuti silma paistnud riigid nagu Etruuria voi ainult uhe paeva iseseisvust nautida saanud riik Taga-Karpaatias. Erilist tahelepanu Eesti lugejale peaks pakkuma Noukogude Liidu maakaardilt kadumise lugu, mida uhtlasi voib pidada ka Eesti taasiseseisvumise looks, sest Davies tutvustab lugejale nii laulvat revolutsiooni, Balti ketti, iseseisvuse valjakuulutamist kui ka pronkssoduri saagat ja sellele jargnenud kuberrunnakut. Professor Norman Davies (snd 1939) on uks maailma tuntumaid ajaloolasi, kes tegeleb peaasjalikult Euroopa (ning kitsamalt Suurbritannia ja Poola ajalooga). Eesti keeles on tema sulest varem ilmunud „Euroopa sojas 1939-1945“ (2009).

Kolm parimat sopra – Seth, Karu ja Angelo – on vaga loodud, kui neid ei valita uue kooli jalgpallimeeskonda. Oli valab tulle see, et teised poisid ja treener nimetavad neid ebaonnestumise parast uleolevalt friikideks. Kas poisid loobuvad toepoolest oma unistusest voi leiavad siiski voimaluse treenerile ja narrijatele vastupidist toestada? Sunnib jalgpallivoistkond FC Friigid, mille mangijad kannavad seda nime uhkusega. Haarav ja lobus jalgpallilugu raagib soprusest, meeskonnavaimust ja lastest, kes ei osutu valituks.