Скачать книгу - Tode ei ole olemas ja koik on voimalik



Inglismaal Vene emigrantide lapsena sundinud Peter Pomerantsev laks 2000. aastate alguses Venemaale, sest „London nais nii moodetud, nii etteaimatav; Ameerika, kus elas minu ulejaanud emigrandipere, nais nii enesega rahulolev; samal ajal kui toelised venelased naisid toeliselt elavat, neist ohkus tunnet, et koik on voimalik.“ Ajakirjaniku ja teleprodutsendina tootades otsib ta vastuseid sellele, millest keegi aru ei saa, ning nendib, et „etendus“ on sona, mis iseloomustab koige paremini Moskvat ja kogu Venemaad. „Peter Pomerantsev on uks Putini Venemaa paremaid kirjeldajaid, ta raagib maast, mis on illusioonide ja glamuuri lummuses, kuid mis sisemuses on moraalilage ja ohtlik. See on vapustav lugemine ja suureparane raamat.“ Anne Applebaum


Voimaluste voimalikkus Voimaluste voimalikkus

Автор: Jaan Kaplinski

Год издания: 

Valik esseid:Mis on luule?Kirjanduse tahendusestMood ja ilm, aeg ja luuleInterpretatsioonid ja impressioonidTammsaare ja HemingwayArvo Vallikivi skeptiline mutoloogiaKuningas ja neandertallaneAjapinde ja ruumikillukesiRahvalaulu juurde joudmineMoned «Tahe morsjast» virgutatud mottedParallelismist lingvisti pilgugaRiimidest: natuke teooriat ja rohkem praktikatVoimaluste voimalikkus. KeelAdverbid ja verbidPool kinga pooles jalasKeel ja maluStiihiline keelekorraldus argoos ja uhiskeelesKriitilisi motteid lendavate kummikute asjasKeelekorralduse suvastruktuuristMinu eesti keel


Toendid taeva olemasolu kohta Toendid taeva olemasolu kohta

Автор: Eben Alexander, MD.

Год издания: 

"See koht, kus ma kaisin, oli toeline. Toeline selles mottes ja sel moel, et elu, mida me siin ja praegu elame, tundub vorreldes sellega taiesti unenaoline. See, mis minuga koomas olles juhtus, on kahtlemata koige tahtsam lugu, mida ma eales raakinud olen.Nimekas neurokirurg dr Eben Alexander on ennast alati teadusemeheks pidanud. Tema vankumatu usk toendipohisesse meditsiini avas talle maailma parimate teadusasutuste uksed. Aga uhel paeval muutus koik.Uhel 2008. aasta hommikul langes ta haruldase bakteriaalse meningiidi tagajarjel koomasse. Uuringud viitasid laialdasele ajukahjustusele. Arvati, et ta ei tule sellest eluga valja. Aga just siis, kui tema pere valmistus juba koige halvemaks, juhtus midagi imelist. Dr Alexanderi aju, mis oli taielikult rivist valjas, hakkas uuesti toole. See kogemus muutis teda. Ta on nuud taiesti kindel, et hinge haare on loputu ja et elu laheb edasi ka parast surma.Selles hammastavas raamatus jagab dr Alexander oma kogemusi kohe parast arkamist kirja pandud markmete pohjal. Erinevalt paljude teiste inimeste surmalahedastest kogemustest suudab tema seletada, miks see ei ole voimalik, et tema aju kujutas reisi teispoolsusesse lihtsalt ette.„Toendid taeva olemasolu kohta“ on kaasahaarav lugu, mis on vaimsete kogemuste teemal kirjutatud raamatute hulgas ainulaade. See voib muuta seda, kuidas me maaratleme oma rolli universumis.“Dr Bruce Greyson, psuhhiaatria ja neuro-kaitumuslike teaduste professorVirginia ulikooli meditsiinikoolis, raamatu „Surmalahedaste kogemuste kasiraamat“ („The Handbook of Near-Death Experiences“) kaasautor.


Meie voimalikud elud Meie voimalikud elud

Автор: Laura Barnett

Год издания: 

Eva ja Jim on 19-aastased Cambridge’i uliopilased, kui nende teed 1958. aastal esimest korda ristuvad. Jim konnib mooda teerada, kui talle jalgrattaga lahenev naine koerale otsasoidu valtimiseks korvale poikab. See, mis siis juhtub, paneb paika nende ulejaanud elu. Kirjanik Laura Barnett jalgib Eva ja Jimi tuleviku kolme eri versiooni, nii koos kui ka eraldi, ja toob nii lugejateni nende armastuse loo. Kord votab see lugu uhe kuju, siis teise, kord kaandub sinna, siis tanna, ent ikka jouab valja tanapaeva ja paneb meid juurdlema selle ule, kuidas vaikesed otsused voivad muuta tervet meie elukaiku. „Meie voimalikud elud” on Louna-Londonist parit kirjaniku, ajakirjaniku ja teatrikriitiku Laura Barnetti (snd 1982) valjapaistev esikromaan valikutest, mida me teeme, ja eri radadest, mida mooda meie elu voib kulgeda. Barnett oppis Cambridge’i ulikoolis hispaania ja itaalia keelt ning Londoni linnaulikoolis ajakirjandust, ta on tootanud ajalehtedes The Guardian ja The Daily Telegraph ning tegutseb nuudsel ajal peamiselt vabakutselise ajakirjanikuna. Barnett on avaldanud varem luhijutte, mille eest on ta voitnud mitmeid auhindu, ja naitlejatele moeldud nouannete kogumiku „Advice from the Players”.


aare voimalikkus. Sari aare voimalikkus. Sari "Moodne aeg

Автор: Мишель Уэльбек

Год издания: 

„Saare voimalikkus” on uhe tanapaeva tuntuima Prantsuseautori Michel Houellebecqi omamoodi hoiatusromaan ja antiutoopia. Sellepeategelane on 21. sajandi algupoolel elav prantslane Daniel, kes on populaarnekoomik. Elukunstnikuna ta paraku sama edukas ei ole. Moodsas Laaneuhiskonnas, kus individualism ja egoism on saavutanud haripunkti, on inimesedminetanud oskuse armastada ja seetottu kaotanud voimaluse hingelisekstasakaaluks. Romaan koosneb Danieli paeviku sissekannetest ja tema kloonidekommentaaridest nendele sissekannetele kahe tuhande aasta kaugusest tulevikust.Nimelt on geenitehnoloogia areng teinud voimalikuks, et „esiisa”geneetiline informatsioon kantakse ule tema nooremasse kehasse ja nii saabinimene jatkata eksistentsi uha uutes inkarnatsioonides. Lopuks ometi onsaavutatud surematus. Kas koos sellega ka onn, on juba omaette kusimus.Michel Houellebecqilt on varem eesti keeles ilmunud romaanid „Voitlusvaljalaienemine”, „Elementaarosakesed” ning „Kaart ja territoorium”.


Riigid, mida pole olemas Riigid, mida pole olemas

Автор: Silvia Parmann

Год издания: 

Fotograafi ja reisiajakirjaniku Silvia Parmanni esimene reisikirjade kogumik viib meeleolukale reisile labi vabariikide, mis on vabad ja riigid vaid nime poolest. Nende hulgas on nii Eestiga kunagi uhte saatust jaganud Abhaasia, Magi-Karabahh ja Tsetseenia kui ka palju eksootilisemalt kolavad Kalmokkia, Somaalimaa ja Laane-Sahara ning puhkuseroome tootav Pohja-Kupros.

Huvi tunnustamata riikide, riigita rahvaste ja ebamaarase staatusega kohtade vastu tekkis Silvia Parmannil 2012. aasta suvel Kosovos, mis oli ennast neli aastat varem iseseisvaks kuulutanud Serbiast. Serblasi see koik muidugi ei vaimustanud – nad olid Kosovo territooriumit kontrollinud 12. sajandist alates. Tekkis kusimus, et kust tuli neil see julgus ja veendumus, et oma riigi rajamine onnestub. Aga samas viis see reis motted suhteliselt hiljutise Eesti iseseisvumise juurde ja kusimuseni, et milline oleks meie maailm olnud siis, kui oma iseseisvusele tunnustuse saamine oleks kujunenud sama raskeks.
Teekond nendele kusimusele vastust otsides viis Silvia Parmanni nii paikadesse, mis eemalt vaadates tundusid vaga selge ja tugeva identiteediga, nii nemad ise, et nende iseseisvumispuuete puudumine tekitas lihtsalt hammingut, kui ka kohtadesse, kus piiril seisvast sildist „vabariik” mitte mingisugust sisulist tahtsust polnud. Viis ka kohtadesse, kus iseseisvuse valjakuulutamine oli kohalike meelest koikidest halbadest variantidest lihtsalt koige vahem halb – ja viis kohtadesse, mis kaitusid rohkem demokraatliku riigina kui paljud taiesti tunnustatud riigid.

Viis nii paikadesse kus rahvusspordiks oli naiseroov voi majanduse tugisambaks kaamel kui ka uhiuutesse veinihotellidesse ministritega klaase kolistama ning eksootilisi ravimuda protseduure kogema. See ei olnud niisiis kaugeltki mitte kurb teekond tais varemeid ja okastraati, otse vastupidi. Sest selles paralleelmaailmas, kus on puudu rahvusvahelisest tunnustusest ja URO liikmestaatusest, ei ole puudust inimestest, visioonidest ja unistustest.