Найти книгу: "Hinge & Sign"

Keeruka struktuuri ja mitme tahendustasandiga romaan on eelkoige sugava kriisiseisundi analuus. Kordub eneseolemasolu ja eluoiguse pideva toestamise motiiv.

Naabrite sisemaailma, nende psuuhika keerukatesse laburintidesse on kaaskodanikud alati kiigata puudnud, aga enamasti edutult. Vahe sellest – ka inimene ise ei oska sageli oma haraliseks kiskuvaid tundeid ara seletada ja peab lihtsalt leppima tunnetusega, et saab roomu ja rahuldust leida ka ilma, et peakski nende elus nii vajalike emotsioonide pohjust lopuni lahti seletama. Selle raamatu tegelasi uhendavad pealtnaha lihtsad, aga tegelikult oige mitmekihilised suhted, ja jaagu lugeja otsustada, millised neist on head ja vajalikud, millised aga voib-olla taunitavad voi koguni ohtlikud.

Romaani peategelane Pavel Nikolajevits Tsitsikov on ettevotlik tegelane, kes liigub stagneerunud moisnike ja ametnike seas. Paindlik ja pugejalik mees unistab samuti varandusest ja soojast kohast. Pettuste tottu riigiteenistusest tagandatud onnekutil on omaparane rikastumisplaan. Ta reisib mooda Venemaad ja ostab moisnikelt «surnud hingi» – talupoegi, kes on juba elust lahkunud, kuid ei ole veel ametlikult revisjonilehelt maha kantud. Gogoli “Surnud hinged” on poordepunktiks vene kirjandusloos; ta jarelmoju on tohutu suur, aga Gogoli moju ulatub ka maailmakirjandusse ning kestab tanapaevani. “Surnud hinged” pani aluse vene uhiskondlikule romaanile, s.o. sellisele proosa suurvormile, mis ei piirdu huvitavate seikluste voi sentimentaalsete episoodide umberjutustamisega, vaid kus materjal teenib inimelu ja uhiskondliku probleemi kunstikasvatuslikku kujundamist. /Valmar Adams/ 24. veebruaril 1852 poletas kirjanik «Surnud hingede» teise osa markmed, heitis voodisse, keeldus soomast ning suri uheksa paeva hiljem valudes.

Inglise kirjaniku Lucy Dilloni (snd 1974) sudamliku romaani „Kodutud koerad ja uksikud hinged” (2009) keskmes on kolm naist. Kallimast ilma jaanud ja tasuvalt tookohalt lahkunud Rachel parib tadi maamaja ning koerte varjupaiga. Eneselegi ullatuseks leiab ta kodutute koertega tegeldes uue armastuse ja elu motte. Lahutatud uksikema Zoe kohtab tanu koerale oma unelmate printsi. Natalie, kes on tagajarjetult uritanud last saada, leiab lohutust neljajalgsest sobrast. Omaette tegelased on koerad, kelle elusaatust kirjeldatakse sugava kaasaelamisega. Ka ise koeraomanikust Dillon on kirjutanud veel kolm romaani: „Tantsukursus” (The Ballroom Class, 2008), „Tagasi onne juurde” (Walking Back to Happiness, 2010) ja „Onneliku lopu saladus” (The Secret of Happy Ever After, 2011).

“Surmava arsenali” viies raamat, “Kadunud hingede linn” votab neljandalt jutujarje ule seal, kus Jace’i enda voimusesse haaranud ulideemon Lilith on havitatud. Voi ei ole siiski? Noormeest seiravad endiselt ohud, mis kaasnesid surnute seast naasmisega, ning suutmata sellega leppida, seab Clary surmaohtu ka enda. Kas kohutavaid salaplaane sepitsevasse Jonathan Morgensterni ehk Sebastianisse, nagu ta end nuud nimetab, on jaanud kubetki inimlikkust? Kuidas raiuda labi eelmise raamatu lopul Valentine’i lihase ja kasupoja vahel loodud sidet? Millised intriigid poimuvad vampiiriklannis? Kuidas sekkub sundmustesse kurikaval haldjakuninganna? Mida tehakse “Porgu sodalaste” sarjas mainitud libahuntide uhingus Praetor Lupus? Ja lopuks: kas meie armunud paaride kohal on taevas pilvitu? Lugeja viiakse tegelaste kannul Veneetsiasse, Prahasse ja Pariisi ning lastakse tal koos nendega osa saada nende kaunite linnade isearalikust atmosfaarist. Ent veel sellegi raamatu lopul ei ole koik kusimused vastust leidnud. 448 lk