Найти книгу: "Justine"

„Ma motlen tudrukust, keda ma silmasin peeglis moodunud ohtul: tume marmorist vandlikarva seinte taustal, laikivad mustad juuksed, sugavad igatsevad silmad, millesse pilk upub, sest need rahutud uudishimulikud silmad raagivad seksuaalsest huvist.” Traagilise loo mustilisest ja lummavast Justinest ning nendest, kelle elusid ta puudutas Teise maailmasoja eelses Aleksandrias, jutustab tema armuke, vaesunud iirlasest opetaja, kes on leidnud varjupaiga Vahemere teisel kaldal, Kreekas. See on kahtlemata armastuslugu, aga raamatu toeline kangelane on tegevuspaik Aleksandria, idamaiselt varvikirev, mere ja korbeliiva kuumuses varelev miraaz, mis meenutab „Tuhande ja uhe oo” maailma, linn, „kus naised ei tohi ihata monu, vaid valu, ja peavad jahtima seda, mida nad koige rohkem kardavad leida.” Lawrence Durrell (1912–1990) on 20. sajandi menukamaid Briti kirjanikke, matkamees Gerald Durrelli vanem vend. Indias sundinud Briti kosmopoliit elas suurema osa elust Vahemere saartel ja selle aarsetes suurlinnades. „Justinet”, mis on 50-ndatel aastatel ilmunud suure tetraloogia „Aleksandria kvartett” esimene raamat, peetakse tema parimaks teoseks. Lisaks Aleksandria kvartetile kuuluvad tema loomingu paremikku viis Avignioni kvinteti romaani, hulk kultuuriloolisi reisikirju Vahemere saartest, luulet ja naidendeid. Kirjanik oli kahel korral Nobeli kirjanduspreemia nominent. Tema teoseid on tolgitud koigisse maailma kultuurkeeltesse, kuid eesti keeles pole neid seni ilmunud. „Justine” ainetel valmis 1969. aastal ka film.

Markii de Sade?i looming kuulub maailmakirjanduse koige skandaalsema osa hulka. See on egoistliku monuopetuse oigustus, mille tuum seisneb vaites, et inimesed on sundinud erinevate kalduvustega ning igauhel on oigus oma kalduvusi jargides monu taga ajada.De Sade?i enda kohta on liikvel vastakaid arvamusi. On kasitlusi, mis annavad markiist pildi kui virilast ja impotentsusele kalduvast psuhhopaadist ning naeruvaarsest grafomaanist, kes taitis prostituutide piinamise eest palvitud vanglapaevi ja oma isiksuse vaardumusest tingitud hullumaja-aastaid tekstuaalse eneserahuldamisega. Samas on temas nahtud vaprat vabadusvoitlejat ja peaaegu valgustuse ideelist juhti, kes oli hulljulgete motteavalduste tottu sunnitud vaevlema ligi 30 aastat vanglauksinduses; voi erudeeritud ja sugavamottelist filosoofi ning peenekoelist psuhholoogi, kes oli oma kaasaegsetest tohutult ees; voi lihtsalt geniaalset ja suureparast kirjanikku. Perioodil, mil de Sade varjas end voimude eest La Coste?i lossis, palkas tema abikaasa talle seksuaalorjadeks lapsi, formaalselt muidugi teenijateks. Kui koik seksuaalselt kuritarvitatud lapsed lossist pogenesid, jai vabatahtlikult de Sade?i juurde uksainus tudruk – Justine. «Justine ehk Vooruse onnetused», esimene raamat, mis autoril onnestus (anonuumselt) avaldada, on de Sade?i menukaim teos. Kuigi see on usna tuupiliselt sade?ilik raamat, erineb ta teistest sellepoolest, et vooruslik minajutustaja ei nimeta uhtegi kehaosa ega tegevust oige nimega, vaid kasutab metafoore.Vahetult enne selle romaani ilmumist teatas de Sade ponevuse ules kruvimiseks uhele oma tuttavale: «Praegu trukitakse uhte minu romaani, aga see on liiga amoraalne, et saata seda nii arukale ja kombekale inimesele nagu Teie. Mul oli raha vaja, mu kirjastaja palus mult midagi eriti pikantset, ja ma kirjutasin talle raamatu, mis suudaks kuradigi katku nakatada. Selle nimi on „Justine ehk Vooruse onnetused“. Poletage see raamat ja arge seda lugege, kui see peaks juhuslikult Teie katte sattuma.»

‘Justine’ was the Marquis de Sade's first novella, written in 1787, whilst imprisoned for two weeks in the Bastille. Although published anonymously, de Sade was eventually indicted for blasphemy and obscenity (without trial) for the authorship of ‘Justine’ at the behest of Napoleon Bonaparte.Who suffers in the pursuit of desire?The Countess de Lorsange reveals her history, in a tavern, to a young woman named Therese; where a young girl and her sister fight a battle of morality. Set in a period before the French Revolution, Justine shows the battle of virtue versus vice, where earning your keep takes on fresh connotations, and a titled lady holds a lifetime of illicit secrets.