Найти книгу: "Evelyn Hardcastle’i seitse surma"

Blackheathi haarberis toimuval suurel maskiballil tapetakse peretutar Evelyn Hardcastle … ja see pole esimene kord. Ta on morvatud sadu kordi. Noormees arkab metsas, huultel karjatusena naise nimi, keda ta ei tunne. Hullem veel – tal pole aimugi, kes ta on ja kus ta viibib, voi kuidas sinna sattus. Laheduses kriiskab pogenev naine, kolab pustolipauk. Haarberis luurib ringi halastamatu pussitaja, sadistlik lakei, kes naudib oma ohvrite hirmutamist. Aga tema ohvrid pole sugugi juhuslikud – see, keda lakei jahib, on Aiden Bishop. Aiden on puutud loksu kummalisse morvamusteeriumisse, kannul halastamatu mortsukas ning moistetud korda uhte ja sama paeva aina uuesti, ainsaks ulesandeks lahendada Evelyn Hardcastle’i morv. Kaheksa paeva. Kaheksa erinevat keha. Kolm konkurenti. Voimatu ulesanne.
Stuart Turtoni debuutromaan „Evelyn Hardcastle’i seitse morva“ on kaasahaarav ja originaalne vihjete, leidude ja jarelduste amblikuvork, mis suudab ullatada viimaste lehekulgedeni valja. Kui Agatha Christie kirjutaks „Black Mirrori“ episoodi, siis see voiks olla see.

Edgar Allan Poe?d teatakse rohkem kui oudus- ja kriminaallugude autorit. Kaesolev raamat tutvustab aga ameerika kirjandusklassikut marksa mitmekulgsemalt – kui humoristi, kelle grotesksed oudusmaalingud voivad teinekord ootamatult omandada terava iroonia- ja sarkasmivarjundi ning muutuda suisa uhiskonnakriitiliseks pilapildiks. Lisaks klassikaliste ouduslugude uustolgetele leidub siin ka Edgar Allan Poe iroonilisi naljalugusid, millel ilmneb sageli sugavam ja filosoofilisemgi tasand.

Autorid Berit Renser ja Terje Toomistu on seigelnud koos neljas maailmajaos, nende blogi avantyristid.blogspot.com on voitnud korduvalt Eesti aasta parima reisiblogi auhinna. Nende debuutromaan on inspireeritud rannakust Louna-Ameerikas. Paljaks roovitud tegelased on sunnitud leidma lahenduse reisi jatkamiseks. Sellele jargnev lubatu ja lubamatu, usutava ja uskumatu, maise ja astraalse piire kompav rannak ei vii ainult korbetuhjusesse, dzunglisugavustesse ja poorasele paaditripile mooda Amazonast. Peruu kolme maagilise-psuhhedeelilise taime vagi ja amaanilaul lennutavad tulise jutiga ka sisekosmose kirkamatesse soppidesse, kust igauks leiab oma maailma.

"Tosielulistel sundmustel pohinevas raamatus kirjeldab Anita Moorjani, kuidas tema keha hakkas parast neli aastat kestnud voitlust vahiga kurnatult ules utlema. Pahaloomuline haigus oli vallutanud kogu organismi. Samal ajal kui Anita elunditalitlus lakkas, joudis naine erakordsesse surmalahedasse seisundisse, milles moistis enda toelist vaartust ja oma haiguse tegelikku pohjust. Uuesti teadvusele tulles avastas Anita, et tema tervislik seisund oli hakanud kiiresti paranema, ning paari nadala parast kirjutati ta haiglast valja… ja tema kehas polnud enam jalgegi vahist!Anita meenutab raamatus oma Hongkongis veedetud lapsepolve, valjakutseid karjaari rajamisel ja oma toelise armastuse leidmist; samuti seda, kuidas ta joudis lopuks haiglavoodisse, kus trotsis koiki meditsiinialaseid teadmisi. Traditsioonilisest hindu perest parit Anita oli tudrukupolves sageli kultuuriliste ja usuliste tavade pillutada. Tanu teispoolsuses kogetule joudis naine aratundmiseni, et temas endas on vagi tervenemiseks… ja et universum katkeb selliseid imesid, mida ta poleks iial osanud ettegi kujutada. Raamatus „Minu imelise tervenemise lugu"« jutustab Anita avameelselt sellest, mida ta oppis oma haiguse, tervenemise, hirmude, armastuse ja igas inimeses leiduva vorratu olevuse kohta. Enne vahidiagnoosi tootas ANITA MOORJANI aastaid arimaailmas. Tema imeparane ja liigutav surmalahedane kogemus muutis taielikult naise ellusuhtumist. Tema praegust tood mojutab teispoolsuses leitud moistmise sugavus.www.anitamoorjani.com»

"Elu kestab pikka aega – seitsekummend, sada aastat. Surm onintensiivne, sest see ei kesta pikka aega – see kestab vaid hetke; see tulebtervikuna, mitte fragmentaarselt. See on nii intensiivne, et midagiintensiivsemat polegi.Kui me motleme surmast, hakkame kartma, aga kui me pole elus enam millegikulge klammerdunud, siis voib surm kas voi praegu tulla ja sa tervitad seda.Siis oled minekuks taiesti valmis. Selline vabadus on koigi inimestereligioossete otsingute eesmark. Olles vaba klammerdumisest, oled vaba surmast.Olles vaba klammerdumisest, suudad siseneda universumi valgusesse ja saadasellega uheks. Ja see on suurim onnistus, ulim ekstaas, kus enam midagi muudpole olemas. Sa oled koju joudnud.Kuidas ennast ette valmistada, nii et kui surm tuleb, oled rahulik, taielikultvirge ja teadlik, ootamas, valmis surmaga kaasa minema, valmis sellele jargnemaja seda omaks votma? Just sellest Osho „Elamise ja suremise kunst”raagibki.Osho (1931–1990) on uks tuntumaid ja provokatiivsemaid ¬tanapaevamustikuid. Londoni Sunday Times nimetas Oshot ¬uheks „20. sajanditegijaks”; kirjanik Tom Robbins aga „koige ohtlikumaks inimeseks parastJeesus Kristust”. Tema opetuste moju on uha kasvanud ning jouab vaimseteotsijateni koikjal -maailmas

Tom Bryce tegi seda, mida oleks teinud iga korralik inimene. Ent mone tunni jooksul, mil ta puudis rongis tema korvale unustatud CD-d omanikule tagastada, sai temast johkra morva ainus tunnistaja. Peagi ahvardatakse ta pere tappa, kui politsei juhtunust teada saab. Abikaasa Kellie ohutusel teeb ta siiski avalduse morvaruhmale, mida juhib komissar Roy Grace, mees, kellel tuleb rinda pista ka oma isiklike deemonitega. Ning sellest hetkest saab Bryce?ide pere tapmisest kindel tosiasi ning voigas vaatemang.