Найти книгу: "Sentarse como Dios manda"

Rahanduslik reisikiri seletab ka finantsvohikule, kuidas tekkis valjend „Kreekat tegema“ – ning seda mitte uksnes Kreekas. Kuude kaupa raamatuedetabelite tipus pusinud „Buumerang“ seob kokku finantsajakirjanik Michael Lewise reisimuljed volakriisi kolletesse ehk uude Kolmandasse Maailma – Iirimaale, Kreekasse, Islandile, Saksamaale – ning viib lopuks lugeja ekskursioonile USA California osariiki, kus hullumeelse laenuralli tagajarjel pankrotistuvad terved linnad. 2002. ja 2008. aastal ule planeedi rullunud odava krediidi tsunami ei olnud uksnes finantsiline fenomen: see oli kiusatus, mis pakkus uhiskondadele voimalust demonstreerida aspekte oma iseloomust, mida nad normaalses olukorras oleksid pidanud kiivalt varjama. Kreeklased tahtsid muuta oma riigi raha tais topitud kommikotiks, millest igauks saaks oma osa haugata; iirlased tahtsid oma riigi pangalaenuga maha muua ning sakslased puudsid koige selle pealt kasu loigata ja ise samas puhaste katega paaseda. Ameeriklased kui maailma suurim ja ahneim laenajarahvas aga lasi pankrotti minna tervetel linnadel. Lewise kaubamargiks on oluliste ja keerukate teemade avamine nii silmatorkavate ja veidrate karakterite kaudu, et tundub, nagu oleks need inimesed kindlasti valja moeldud. Raamatu lehekulgedel kohtute taibuka mungaga, kes on leidnud viisi Kreeka kapitalismi ulekavaldamiseks, kolme paevaga Islandi panga valuutamaakleriks koolitatud kalamehega ning Iiri kinnisvaraarendajaga, kes parast oma ettevotte kokkukukkumist soidab hiiglasliku ehitusmasinaga uhest Iirimaa otsast teise, et see protesti margiks Iiri parlamendi varavate ette parkida. Michael Lewis on finantsajakirjanik, bestsellerite „Liar’s Poker“, „Moneyball“, „The Blind Side“ ja „The Big Short“ autor.

Kui kirjanik kolib Kollasesse majja, leiab ta eest kaks musta kassi. Oieti vastu kirjaniku tahtmist saavad neist tema elu ja uldse inimelu lobusad peeglid. Nende loo jutustamine viib aina uute lugude juurde, mis poimuvad ja moodustavadki lopuks “Mandala” mustri. Seal on oma koht nii kassidel kui nende peremehel, aga ka vaikesel poisil Joosepil, vana moisa ammukadunud rahval ning selle uutel asukatel… Koik nad (vahemalt inimesed, kui ka mitte kassid) on otsinud ja otsivad oma onne valemit. Monikord see tundub ju nii kaegakatsutav ja lihtne, just nagu Ladhaki munkade varviline liivajoonis…

Hugo Chavez oli fenomen. Teda on vorreldud Napoleoni, Nasseri, Peroni, Castroga, aga tegelikult pole keegi neist nagu Chavez. Ta valiti demokraatlikult, valitses nagu monarh ning tekitas uhtviisi imetlust ja polgust. Kuidas onnestus tol autokraadil ara voluda mitte ainult terve rahvas vaid ka suur osa maailma avalikkusest? Kuidas suutis ta inimesed nagu kasu peale naerma voi nutma voi maruliselt aplodeerima panna? Ja kuidas onnestus Chavezil voimule jaada hoolimata sellest, et Venezuela tema kae all kokku varises? Kui ta 1999. aastal voimule tousis, lubas ta demokraatlikku revolutsiooni, mis pidi tema kodumaad tundmatuseni muutma. Nii Venezuelas kui mujal Ladina-Ameerikas muutuski karismaatiline Chavez vaeste lootuse ja vabaduse sumboliks. Tegelikkuses aga laks riik presidendi raudsesse haardesse, valitsuse poliitilised vastaseid vangistati voi saadeti riigist valja, samal ajal semutseti koigi maailma diktaatoritega alates Castrost lopetades Ahmadinedzadiga. Tulusa naftaari riigistamise taustal varisesid kokku avalikud teenused ja lakkas olemast kesklass… Seda koike saatmas Chavezi loputud ulesastumised meedias, naiteks alatasa eetris olevas telesaates “Alo Presidente!”.

Valimik jaapani novelli isaks tituleeritud Akutagawa Ryunosuke (1892-1927) tekstidest. Kogumik sisaldab juba varem ilmunud tolkeid autori kuulsaimatest novellidest, aga ka uustolkeid eesti lugejale seni veel tundmata, kuid maailma novelliklassikasse kuuluvatest teostest. Tolkevalikus on esindatud koik Akutagawa loomingu pohiteemad: kiretu vaheduse ja harvaesineva psuhholoogilise tabavusega manatakse lugeja ette vaikese inimese elu keskaegses ja autori kaasaegses Jaapanis, tagakiusatud jaapani kristlaste maailm ning see, mis toimub autori enese hullumeelses peas. Ryunosuke Akutagawa sundis 1892. aastal Jaapanis. Et ta ema laks peagi parast poja sundi hulluks, kasvas poiss ema venna peres ja sai onult ka oma perekonnanime. Kirjanduse vastu tundis ta huvi juba varases eas. 1914. aastal asutas Akutagawa koos koolivendadega kirjandusajakirja, kus nad avaldasid nii W.B. Yeatsi kui ka Anatole Francei tolkeid, aga ka omaenda kirjutisi. 1915. aastal avaldas ta oma esimese luhijutu Rashomon uhes kirjandusajakirjas ning seda pandi tahele. Voib oelda, et sellest algas ka Akutagawa tosisem kirjanikukarjaar. Kartes, et ta on parinud ema vaimuhaiguse, sooritas Akutagawa 35-aasta vanuselt enesetapu. Tema kirjanduslik parand koosneb 150 luhijutust.

Kas olete Tallinnas taksosse istudes kunagi moelnud, et mees rooli taga voib olla korgema jargu luureagent? „Ruutuemanda sundroomi” lugemise jarel ei tundu see enam sugugi voimatu. Eesti paritolu luurajate Leo Tamme ja Thomas Thamericki tegutsemisele kaasa elades saab lugeja osa ponevatest ja vahel koguni verd tarretama panevatest sundmustest, mis leiavad aset mitmel mandril ja mitme luureagentuuri kabinettides – see on toeline silmaringi avardamise retk. Poolt maailma holmava vorgu niite lahti harutades joutakse valja ka „Estonia” hukkumise voimaliku pohjuseni. Aga Saaremaal upitab suur kollane kuu ikka end laidude ja saarte tagant mere kohale ja paistab, et maailma parim paik on siiski Kuressaare all lahes asuv Laiamadal.