Найти книгу: "Ulim vastutus"

New York Timesi bestsellerRaamatu „Ulim vastutus“ autorid Jocko Willink ja Leif Babin on endised SEALi* ohvitserid. Nad teenisid koos Iraagis, Ar-Ramadis, kus kogesid omal nahal, kuidas soda neid proovile paneb ja alandlikkust opetab. Nad teavad, mis tunne on ebaonnestuda ja kaotada ning kui ohtlik on loorberitele puhkama jaada. Kuid see raamat ei raagi siiski kahe sangari sojaseiklustest, vaid otse lahinguvaljal ristsed saanud juhtimisvotetest, mida arimaailma praktikasse ule tuua. Iraagi ja Afganistani sodade ajal vahetus Ameerika relvajoudude veri – esile astusid uue polvkonna juhid, kes said liidriteks tulisel eesliinil, mitte turvalises klassiruumis. Juhtimisteooriaid katsetati karmides lahingutes, kus hupoteesid labisid toelise tuleproovi. Willink ja Babin on oma sojavaekarjaari jooksul teeninud koos paljude suureparaste juhtidega. Valmidus votta taielikku vastutust on joon, mis neid koiki uhendab. Mitte uksnes asjade eest, mis on nende kohus, vaid koige sellegi eest, mis nende missiooni puudutab. Juhil peab olema usku oma ulesandesse ning vankumatut visadust, et see saavutada. Eriti siis, kui vastu vaatavad kohklevad silmapaarid. Sellised juhid ei puua suud kellegi teise kaela veeretada ega end valja vabandada. Vastupidi, koik suhted ja ressursid pannakse mangu selle nimel, et too saaks tehtud. Missioon ja sodurid on neile tahtsamad kui omaenese ego. Just sellised juhid juhivad pariselt. Kuidas see „paris“ juhtimine kaib, seda aitabki raamat moista. Kaasahaarav narratiiv uhes jouliste juhiste ning praktiliste napunaidetega on paljud liidrid taas sadulasse aidanud. Kuid mitte ainult, raamat on teinud imesid ka abielupaaridega, kel suhted lootusetult sassis. Sest kui lopetada vabanduste otsimine ja teiste suudistamine ning votta oma elu eest vastutus, on inimene sunnitud lopuks ometi oma probleemidele lahendusi otsima.* USA merevae eriuksus, mille nimi moodustub sonadest SEa (meri), Air (ohk) ja Land (maa).

Sarja „Toooigus 2009“ kolmandas raamatus kasitletakse toolepingu seaduse satted, eriti toolepingu lopetamise kusimusi, mis eeldavad hoolikat volaoiguslike uldpohimotete jargimist. Iga toolepingu ulesutlemise juhul tuleb kaaluda, mis on moistlik ja kooskolas hea usu pohimottega. Just toolepingu lopetamise ja poolte vastutuse teemad pohjustavad enim toovaidlusi.

Patty McCord oli Netflixi talendijuht ning uks sealse ainulaadse ja tohusa kultuuri loojatest. Oma varskes raamatus jagab ta Netflixis ja mujal Silicon Valleys saadud kogemusi.McCord pooldab tookohal radikaalset ausust, tema sonul tuleb motiveerida rahuldust pakkuva tooga, mitte lubaduste, huvede ja boonustasudega. Tegutseda tuleb labipaistvalt, nii et iga tootaja teab oma vaartust, ning ettevotte uutele vajadustele mitte vastavate tootajatega tuleb jatta huvasti. Tootajatele tuleb anda voimalused ja vabadus ise oma tood korraldada ja ette tulevaid katsumusi parimal viisil lahendada. McCord vaidab et vanad personalipoliitika tavad ? iga-aastased arenguvestlused, tootajate voimustamise ja kaasamise programmid jms ? osutuvad tihtipeale vaid tohutuks aja ja ressursside raiskamiseks. Tootajad on taiskasvanud vastutustundlikud inimesed ningTema labiproovitud nouanded, mida vurtsitavad huumor ja otsekohesus, pakuvad lugejale uutmoodi valjavaateid ulitohusa ja kasumliku kultuuri loomiseks.See raamat muudab teie suhtumist toosse ja arijuhtimisse.Washington Post on raamatu nimetanud uheks 11 juhtimisraamatust, mida 2018. aastal lugeda.