Найти книгу: "Zamowienia publiczne jako srodek budowania panstwa w sytuacjach pokonfliktowych na przykladzie Afgan"

Enne jarjekordse patrulli algust valdab sind alati pisikearevus voi hirm – suuremalt jaolt pelgad astuda isevalmistatud lohkekehale–, kuid kontrollpunktist valjudes ei motle sa enam muule kui vaid ulesandetaitmisele. Sa ei kuuletu sealjuures mingile massoonimaffiale ega poliitikule,vaid oma jaoulema kaskudele ja korraldustele. Uhel hetkel avab vaenlane suuksuse pihta tule, puudes teid tappa. Ta ei soovi, et sina oma kaaslastegakulaelanikele eluliselt vajalikku veetruupi parandama saabunud ehitajaidjulgestaksid. Samas kohalikud olidki ise need, kes pollu niisutussusteemiparandamist palumas kaisid. Lahingutegevuses ei ole sa toesti muresdemokraatia parast selles riigis. Tulistades vaenlase suunas, on tahtsaim sinuenda ja kaaslaste tervis ning taitmist vajav ulesanne.* * *Martin Kukk on sundinud 1976. aastal Tapa linnas. Parast keskkooli lopetamistasus ta oppima tollase Riigikaitse Akadeemia sojakooli, kust ta suunatiharidusteed jatkama Saksamaa Liitvabariiki. Ta lopetas Bundeswehri ulikooli,soomusvagede kooli, sojakooli ja hiljem ka Saksa armee kindralstaabikursuse.Major Martin Kukk on teeninud Eesti Kaitsevae Scoutspataljonis ja MaavaeStaabis ning osalenud kahel rahvusvahelisel sojalisel operatsioonil AfganistaniIslamivabariigis. Alates 22. oktoobrist 2015 on major Martin Kukk Vahipataljoniulem.

Ma laksin Afganistani Eesti kaitsevae vormis ja ara tulin eraturvafirma kuues, aga riiete vahetus ei olnud ainuke muutus, mille seal labi tegin.Afganistani kohta raagitakse karme sonu. See olevat raske kliimaga, ligipaasmatu nii pinnamoe kui kultuuri poolest. Vaga suletud paik, mille kulalislahkusest kuuleb vaga vahe, vaenulikkusest ja vagivaldsusest palju.Aga jumalik tegur on seal olemas. Ma ei motle loppematut palvetamist ja pormulangemist, mida vahemalt kolm korda paevas naha saab. Ma motlen etendust, mida seal minu jaoks mangiti. Etendust, mis oma lummava ponevuse, ahastava traagilisuse ja uskumatult tavalise argipaevaga koik seni nahtud lavatukid sajakordselt uletas.Mulle ei olegi tahtis, kas enne Afganistani oli elu pariselt ka tuhmim voi ainult tundus nii. Praegu tean vaid, et suureks lavakunsti austajaks sain ma just parajasti sealoleku ajal. Nuud vaatan eluteatrit alati lummatult. Ja minu suda kasvas Afganistani kulge.– Janek Somelar

Alar Nigul (s. Haapsalus 1965), kes osales aastatel 1984–1986 ajateenijana Noukogude Liidu armee erivagede koosseisus Afganistani sojas, kirjeldab oma malestustes endise Noukogude Armee olusid ja toimimist. Saame tapsemalt teada, mis juhtus meie poistega, keda voorvoim voora lipu all sinna mottetusse sotta saatis. Jutustus on kaasakiskuv, olusid ja lahingukogemusi kirjeldav ja lisaks pisut opetlik lugemisaine mitte ainult sojavaelastele, vaid soovituslik koikidele.