Скачать книгу - Voitlus kahel rindel ehk eestlase juhtumised Noukogude armee paevil Afganistanis

Полный вариант заголовка: «Napoleon et la Grande Armee : Tome 2 : d'une introduction historique sur l'origine et les prin-cipaux evenemens de la Revolution francaise, jusqu'a l'epoque ou Bonaparte prit le cormmandement en chef de l'armee d'ltalie / par un ancien officier superieur».

Enne 1919. aastat kehtinud argumentatsioon, mis pohines keskuse ja perifeeria vahelisel suhtel, ei ole enam moeldav. Suurte paradigmade vaartuse langemise teiseks vaatuseks oli Teine maailmasoda. Ning kolmandaks vaatuseks 1989. aasta. Varjunditest tulvil kategooriate suures segadikus ei ole traditsioonilist argumentatsiooni juhtinud mottetegevus, mis pohines sisse- ja valja-arvamisel, uksnes kahe valiku vahelisel either/or-il, enam voimalik.

Valjapaistva ajaloolase, kirjaniku ja sojandusanaluutiku Viktor Suvorovi uus raamat on triloogia „Suure Aastakumne kroonika“ esimene osa, kirjutatud bestseller „Vanakuradi vanaema“ parimates traditsioonides, grandioosne 1940-te lopu – 1950-te aastate esimese poole, mil raske sojajargne kriis sundis Noukogude Liidu juhtkonda otsima riigi arengu uusi teid, sundmuste ajalooline rekonstruktsioon. See raamat on sellest, kuidas Stalini pidevad labikukkumised sise- ja valispoliitikas sojajargsetel aastatel viisid maa uliraskesse kriisi, klannide voitlusest noukogude juhtkonna sees ja nende salajastest plaanidest, poliitilistest intriigidest ja sellest, kuidas tegelikult oli korraldatud riigi ja selle satelliitide juhtimise susteem. Tolle aja sundmused said poordepunktiks Noukogude Liidu arengus ja maarasid ette jargneva NSV Liidu kokkuvarisemise ning kapitalistliku majanduse ja vaba turu triumfi. „Koigi vastu“ on meie ajaloo uus sensatsiooniline versioon, mis purustab tavalised ettekujutused ja muudid XX sajandi keskpaiga votmesundmuste pohjustest.

Kuigi Jaan Kaplinski uue raamatu motted on saanud oma impulsi autori reisist Ameerikasse, ei ole tegemist niivord reisiraamatu, kuivord omamoodi ilukirjandusliku esseistikaga, mis vabas, kuid vagagi intrigeerivas vormis kasitleb koige erinevamaid globaalse ulatusega teemasid. Loomulikult ei ole USA Kaplinski jaoks mingi imetlusobjekt, kuid autori hoiak pole mitte mahategevalt, vaid motlemapanevalt kriitiline. Ja seda mitte ainult globaalsetes, vaid ka kohalikes asjades.