Найти книгу: "Punane Kuninganna 3: Kuninga kong"

VAATA SEDA POISSI TROONIL.Ta mangib oma osa hasti. Kulm kortsus, sormed paigal, selg sirge. Aga ta pilk ebaleb. Miski ta silmis on rannanud kaugele eemale.TAL ON SURMAHIRM.Hetkeks teeb see mulle roomu. Siis mulle meenub –KOLETISED ON KOIGE OHTLIKUMAD, KUI NAD KARDAVAD.–Mare Barrow on vangis, ilma valguta voimetu ja piinleb oma surmatoonud vigade kuusis. Ta elab poisi armust, keda kunagi armastas ja kes pole tais muud kui valesid ja reeturlikkust. Nuudseks kuningaks saanud Maven Calore jatkab oma surnud ema sepistatud puuniste punumist, et sailitada kontroll riigi ja oma vangi ule. Sel ajal, kui Mare palees kidakivi koorma all vaevleb, jatkab ta kunagi rabalais uusvereliste ja Punaste punt koondumist, treenimist ja laienemist. Nad valmistuvad sojaks, suutmata enam kauem saladuskatte all tegutseda. Ja pagendatud prints Cal, kel Mare sudamega omad plaanid, ei peatu millegi ees, et tudrukut tagasi tuua.

“Punane poidlajalg” on doktor Thorndyke’i sarja esimene lugu(ilmunud 1907). Thorndyke asub kaitsma meest, keda suudistatakse habivaarses kuritoos. Toendid on vaaramatud ja isegi suudistatava advokaat ei usu oma kliendi juttu. Thorndyke aga ei usu uldse midagi, enne kui teaduslik uurimine on kinnitust toonud. Kui teaduse kiretutele argumentidele hakkab lisanduma raevukaid morvakatseid Thorndyke’i enda vastu, naib uha kindlam, et ta on toe jalil. Kas aga tabab tema enne toe voi tundmatu roimar ta enda?

«Ma tahan sinuga armatseda.» Kuninga haal kolas endiselt Zita korvus. Mis oli alanud muretu julgustukina, oli ootamatult muutunud tosiseks asjaks. Kannustades hobust kuningast eemale palee poole liikuma, teadis ta, et oli oma sudame kaotanud. Kuna Zita vanemad tahtsid, et kuningas Maximilian abielluks tema oega, ei lubatud printsess Zital mehega kohtuda, kui too nende palees viibis. Teades, et kuninglik eskort peatub Kuldse Risti voorastemajas, maskeeris Zita end ettekandjaks ja kohtus Maximilianiga silmast silma. Tema maskeraadi tagajarjed polnud pormugi sellised, nagu ta oli oodanud. Zita teadis, et peab Maximiliani elust kaduma ja otsis pelgupaika magedes aga armastus ei tunne mingeid piire, kui suda kutsub sudant

Pythia on printsess Aileeni oetutar, kes elab koos tadi jatolle tutre Erinaga vaikeses majas imepisikese elatusraha eest. PrintsessAileen on vapustatud, kui kuuleb kuninganna Victorialt, et ta tutar peababielluma poliitilistel pohjustel Vultarnia kuningaga. Windsori lossist kojujoudes kuuleb printsess, et ta tutar on vahepeal armunud ja keeldubkuninglikku kasku taitmast. Et paasta tadi kuninganna viha eest, asubPythia noo kohale ja soidab Vultarniasse. Enne tulevase pruudiga kohtumist onkuningas otsustanud teda vihata, kuid Pythia paastab abikaasa elu ja meesmuudab oma meelt.

Meid oli vist kuus meest, kes me olime uhel talveohtul kogunenud oma vana ulikoolikaaslase poole. Jutt laks Shakespeare'ile, tema tuupidele, sellele, kui taiuslikult ning toetruult on neis kogu inimolemuse sugavus esile toodud. Eriti pani meid imestama nende elulisus ja uldinimlikkus. Igauks meist nimetas Hamleteid, Othellosid, Falstaffe, isegi Richard Kolmandaid ja Macbethe (viimaseid, tosi kull, ainult kui voimalikke), keda ta oli elus kohanud. «Aga mina, mu harrad,» huuatas meie voorustaja, juba elatanud mees, «tundsin kord uht kuningas Leari!» «Kuidas nii?» kusisime meie. «Paris lihtsalt. Tahate, ma jutustan teile?» «Olge nii kena.» Ja meie sober asus viivitamata pajatama.

XIX sajandi proosakirjanduse tippteoseid, prantsuse klassiku Stendhali (1783-1842) romaan lihtrahva hulgast parineva noore haritlase eluteest Napoleoni ajastule jargnenud vaimselt sumbunud uhiskonnas.