Найти книгу: "Koucingo praktika vadovams"

Tai pirmoji lietuviu autoriaus knyga apie pasaulyje itin paplitusio koucingo (angl. coaching) tikslus, problematika ir taikymo metodus. Knyga skirta padeti vadovams ismokti taikyti koucinga kasdieniame darbe, vadovaujant ir skatinant savo darbuotojus tobuleti. Joje aptariama koucingo pletra organizacijose, atskleidziama jo nauda ir taikymo galimybes tiek individualiu, tiek visos organizacijos lygmeniu; pateikiamas koucingo pokalbio valdymo modelis ir platus praktiniu pavyzdziu spektras, pristatantis situacijas, kuriose vadovai galetu taikyti si pazangu vadovavimo buda.

Sarja „Toooigus 2009“ kolmandas raamatus kasitletakse toolepingu seaduse satted, eriti toolepingu lopetamise kusimusi, mis eeldavad hoolikat volaoiguslike uldpohimotete jargimist. Iga toolepingu ulesutlemise juhul tuleb kaaluda, mis on moistlik ja kooskolas hea usu pohimottega. Just toolepingu lopetamise ja poolte vastutuse teemad pohjustavad enim toovaidlusi.

“Praktikaaruanne” on tegeliku elu sundmustel pohinev poorane retk labi 1990. aastate Eesti ajalehe- ja raadiotoimetuste. Minajutustaja kirjeldab oma meeleheitlikke ponnistusi uurivaks ajakirjanikuks saamisel ning sel ajal, kui ta otsib vastust kusimusele, miks koik ikkagi nii laks nagu ta laks, joonistub tema jutustusest valja ainulaadne pilt uhest olulisest muutuste ajastust Eesti Vabariigis. See koik kokku on korraga nii ulimalt naljakas kui ka lohutamatult kurb. “Praktikaaruanne” on kiires tempos lugemine, mis peaks paeluma nii neid, kes armastavad Dovlatovit, kui ka neid, keda huvitab, mis ikkagi pariselt toimub uhe ajakirjandusvaljaande toimetuses.

Carl Gustav Jung luges 1935. aastal Londonis, Tavistocki kliinikus ligi kahesajale psuhhiaatrile ja arstile viis loengut analuutilise psuhholoogia teemadel. Tema sorav inglise keel, huumorimeel ning juba tuntud, kuid ikka veidi salaparaseks jaanud ainevaldkond koitsid auditooriumit taielikult. Intrigeeriv oli ka Jungi eemaldumine Sigmund Freudi vaadetest. Igale ettekandele jargnenud diskussioon ei kujunenud mitte agedaks vaidluseks, vaid sisuliselt lisaloenguks, kuigi ei puudunud ka teravamad noodid. Kone alla tulid sonaliste assotsiatsioonide testid, teadvuse funktsioonid, unenaoanaluus, arhetuubid, ulekanne ning ulekande teraapia. Loengu stenogrammi pohjal kokku pandud raamat annab hea sissejuhatuse Jungi kogu loomingule ja lubab heita pilgu tema enda isiksusele, Jungile kui oma meetodi opetajale, ning voimaldab vaimukorvas kuulda konelemas uht meie aja suurimat psuhhoanaluutikut ja filosoofi.“Tavistocki loengud” Hillar Kunnapase tolkes on teeviit Jungi loomingusse, sisaldades lisamaterjalina ulatuslikku kirjanduse loetelu, aineloendit ja luhivaateid diskussioonides osalenutele. Kaasaegse saatesona on kirjutanud Alo Juriloo.

Tehnilise vea tottu on autorite nimed andmete all hetkel valesti. Palume vabandust ja tegeleme vea parandamisega. Oige autorite loetelu: Sirje Virkus, Aira Lepik, Elviine Uverskaja, Tiiu Reimo, Silvi Metsar, Raivo Ruusalepp, Aile Moldre ja Merle LauritsToimetanud Sirje Virkus, Tiiu Reimo ja Aira LepikEsimene eestikeelne infoteaduse korgkooliopik on valminud eesmargiga kasitleda infoteaduse olulisemaid teemavaldkondi ja luua kontekst infoteaduste moistmiseks. Opik loob uldise arusaama infoteadusest ning selle kasutajad saavad oma teadmisi suvendada viiteallikate ja lisamaterjalide labitootamise kaigus, esitatud moisted aitavad kaasa eestikeelse erialase terminoloogia uhtlustumisele.„Infoteadused teoorias ja praktikas“ koosneb kolmest osast. Raamatu esimene osa avab sellised pohimoisted nagu andmed, informatsioon, teadmised, teadmus, vaike- ja valjendatud teadmus, infokaitumine, info hankimine, infootsing ja info kasutamine, infovajadus, infopadevus, infojuhtimine, teadmusjuhtimine, teadmusringlus ning infouhiskond, teadmistepohine uhiskond, infopoliitika ja infostrateegia.Teise osa viis peatukki selgitavad infoteaduse olemust ja kujunemist, infokaitumise, info hankimise ja infootsingu ning infopadevuse teooriaid, mudeleid ja kasitlusi, teadmusjuhtimise kasitlusi, infotegevuse tulemuslikkuse hindamise mudeleid ja tutvustavad moningaid tanapaeval aktuaalseid uurimissuundi.Kolmas osa selgitab, kuidas organiseeritakse inforessursse, korraldatakse infoteenindust, analuusitakse ja hinnatakse infotegevust ning rakendatakse info- ja teadmusjuhtimist. Opiku viimane peatukk on puhendatud infoteaduse koolitusele ning erialaste rahvusvaheliste uhenduste tegevuse tutvustamisele.„Infoteadused teoorias ja praktikas“ on moeldud nii infoteaduse ning info- ja teadmusjuhtimise eriala uliopilastele kui ka infospetsialistidele, raamatukogutootajatele, infotehnoloogidele ja koigile teistele, kes on huvitatud infoteaduse arengust, teooriast ja praktikast.