![]() |
2017. aasta 18. aprilli varahommikul sihtisid mind ja Mohsini Shindandi lahedal kulavaheteel labi autoakna viis talibit. Hilisemad talibitest kaasvangid Kabuli vanglas ei suutnud moista, miks meid ei tapetud, miks minu eest lunaraha ei hakatud noudma. Miks talibid meid Afganistani Julgeoleku katte andsid? Ma ei tea seda ega saa ilmselt kunagi teada. Selles raamatus olen uuesti labi elanud ja labi kirjutanud aja, mil elule ja surmale nakku vaatasin. Kummalisel kombel olid nad uhte nagu.“ Vahur Laiapea, dokumentaalfilmide rezissoor, produtsent ja operaator „Ivar Heinmaa filmib kaheksatkummet erinevat kriisi ja soda viiekumnes riigis. Belglane Pieter-Jan De Pue filmib Afganistanis aastaid visalt oma uhket „Valgustatute maad“. Istub neli korda vangis, kaotab kogu vottetehnika ja filmib edasi voimalikult lihtsate vahenditega (kasitsi ules keeratava kaamera vedru ei vaja elektrit). Ameeriklane Matthew Van Dyke filmib, sodib ja istub vangis Liibuas. Jouab uksikkambris vaimsesse ummikseisu, aga teeb auhinnafilmi. Vahur Laiapea laheb Afganistani, kus teenimist Noukogude vagede koosseisus tal onnestus noore mehena valtida. Kaib seal viis korda, kuni Taliban ta roovib ja julgeolekuteenistus vangi paneb. Istub kaks kuud vanglates kahel pool mottelist rindejoont. Mulle tunduvad need koik palverannakutena, mille kaigus otsitakse elu motet. Teiste eludesse suuvides puutakse leida ules iseenda elu sugavam tahendus. Paraku purunevad nende rannakute kaigus tihti kodused pered, kukuvad kokku ripakile jaanud toosuhted. Ja hiljem juureldakse, ega elu motestamine hoopis elu purustanud. Siinse raamatu kirjeldus on tapne, napp ja klaar. Ometi jaab midagi avamata. Midagi, mida ehk Vahur isegi praegu ei tea. Mina jaan ootama kokkuvotet, mille ta teeb vast aastate parast. Kas Afganistanis kaigud olid vaeva ja riske vaart? Kas need aitasid kedagi, kas motestasid ta elu ja filmimehetood? Kas koiges oli mingi suurem tahendus voi opetus? Aga voimalik, et kui midagi saarast on, on see nii isiklikes vahetutes kogemustes kinni, et sonastamisel pole motet. Sarnast kogemust omamata ei saaks ma aru nagunii. Nii ei oska ma oieti kuhugi taustsusteemi asetada ka praegust raamatut, mis pisarateni puudutas. Aga heade tekstidega on tihti nii. Sa tead, et midagi neis on, aga lopuni lahti hammustada ei oska. Tekstid jaavad paika panemata, kull aga kaivitavad veel hiljemgi uusi mottekaike.“ Peeter Sauter raamatu jarelsonas |

Автор: Alar Nigul
Год издания: