Скачать книгу - Parvlaev Estonia. Rootsi riigi hukk

Valjapaistva ajaloolase, kirjaniku ja sojandusanaluutiku Viktor Suvorovi uus raamat on triloogia „Suure Aastakumne kroonika“ esimene osa, kirjutatud bestseller „Vanakuradi vanaema“ parimates traditsioonides, grandioosne 1940-te lopu – 1950-te aastate esimese poole, mil raske sojajargne kriis sundis Noukogude Liidu juhtkonda otsima riigi arengu uusi teid, sundmuste ajalooline rekonstruktsioon. See raamat on sellest, kuidas Stalini pidevad labikukkumised sise- ja valispoliitikas sojajargsetel aastatel viisid maa uliraskesse kriisi, klannide voitlusest noukogude juhtkonna sees ja nende salajastest plaanidest, poliitilistest intriigidest ja sellest, kuidas tegelikult oli korraldatud riigi ja selle satelliitide juhtimise susteem. Tolle aja sundmused said poordepunktiks Noukogude Liidu arengus ja maarasid ette jargneva NSV Liidu kokkuvarisemise ning kapitalistliku majanduse ja vaba turu triumfi. „Koigi vastu“ on meie ajaloo uus sensatsiooniline versioon, mis purustab tavalised ettekujutused ja muudid XX sajandi keskpaiga votmesundmuste pohjustest.

Kaheksas raamat sarjas „Aja jalg kivis“ viib lugeja teiselepoole ookeani, Ameerika Uhendriikidesse.Rannak algab pealinnast Washingtonist ning riigi tahtsaimast hoonestKapitooliumist. Kulastame ka Valget Maja ja tutvume USA esimestelepresidentidele puhendatud malestusmarkidega.New Yorgis saame teada, kuidas kerkisid Manhattanile omavahel korgusesvoistlevad pilvelohkujad ning kuidas joudis Vabaduse saareleantiikdrapeeringuisse mahitud leedi Vabadus – Vabadussammas. Uurime jarele,kuidas ehitati uhke Brooklyni sild ja suursugune New Yorgi Keskvaksal, heidamepilgu hiigellinna alla metroosse ja Guggenheimi muuseumi Manhattanipilvelohkujate keskel. Vorratus Kalifornias ootavad meid unelmate vabrik Hollywood, Paikeseloojangubulvar Los Angeleses ja ajakirjandusmagnaadi William Randolph Hearsti luksuslikloss San Simeonis. Mingil juhul ei tohiks imetlemata jatta Kuldvarava sildaSan Franciscos. Saame teada ka selle, kuidas kerkis Nevada tolmusesse korbelinna Las Vegasesseesimene hiilgav kasiinohotell Flamingo ning kuidas Elvis Presley paastis sellelinna meelelahutusari.Ja siis on aeg rannata lounasse, muusikalinna Memphisesse, Beale Streetile,Paikesestuudiosse ja Elvise koju Gracelandi ning lopuks salaparasessevoodoohongulisse Louisianasse, Baton Rouge’i, kuhu kerkis 19. sajandi keskelkummaliselt keskaega meenutav uusgooti loss.

Olen Rootsis elanud seitse aastat, alguses opilasena, hiljem lapsehoidjana, praegu ammaemanda ja emana. Tunneme end perega siin hasti, peame oma kodumaaks tervet Euroopa Liitu ning Stockholmgi on sisuliselt Tallinna naaberlinn.Rootsi on maailma parim riik, selles on enamik kohalikke kindlalt veendunud. On siinne uhiskond toesti valuta sundinud ja udini turvaline? Olen palju oppinud ja arenenud – vabanema eelarvamustest ja vooravihast, austama erinevaid vaateid, elama tervislikumalt, olema efektiivne. Mida kauem siin elan, seda enam veendun, et Rootsis kaib pidev sees- ja valispidine uuendamine. Pingeid ja stressi on igapaevaelus toepoolest vahem. On tunne, nagu oleks kodumaa laienenud ning selle nimeks on Rootsi-Eesti.Vordoiguslikkus, mitmekultuurilisus ja kakskeelsus on teemad, millest ei saa ma oma Rootsist kirjutades ule ega umber. Jutustan ka igapaevaelust, kuhu mahuvad peale koige muu kinnisvaralood, too sunnitushaiglas, laste jalgpallitrennid, meedia ja reisisoovitused.

Raamat kasitleb riigisaladuse kaitse teemat uudselt ja samas ka piisavalt ammendavalt. Teoses vaadeldakse riigisaladuse kaitse oiguslikke aspekte, fuusilist kaitset, ametnike ja ohvitseride tausta kontrollimist ning sideturvalisuse tagamist riigis. Vaatamata sellele, et kasitletavast perioodist on varsti moodas terve sajand, on raamatus kasitletavad probleemid vagagi paevakohased ka tanases Eestis. Millist informatsiooni ja miks riik salastab? Kas riik ei kasuta salastamist elanikkonna julgeoleku tagamise asemel hoopis millegi kinnimatsimiseks? Kas saladused on ikka piisavalt kindlalt kaitstud? Ajaloodoktor Ivo Juurvee naol on tegemist autoriga, kes omab lisaks valjaarendatud ajaloolase baasoskustele vaga head arusaama oigusteadusest ja kruptograafiast, ja kellel on missioon rikastada Eesti ajalooteadust seni labiuurimata teema kasitlusega. See raamat on oma sisutiheduselt ja faktoloogialt tahelepanuvaariv. Peateema taustal joonistub ilmekalt valja Vabariigi esimese 20 aasta ajalugu.Teos on varustatud pohjaliku ingliskeelse kokkuvottega (Protection of Classified Information in Estonia 1918–1940).

See raamat on motteline jarg „Isamaa tagatoale”, Kalle Muuli menukale jutustusele Mart Laari esimese valitsuse tousust ja langusest. Veerand sajandit ajakirjanikuna tootanud autor on siia koondanud lood kolme suure poliitilise jou sunnist. Need on Rahvarinne, Reformierakond ja Res Publica. Tulemuseks on paeluv tagasivaade Eesti poliitika varjatud murdehetkedele, millest soltus sageli kogu riigi ja rahva saatus.KALLE MUULI on Opetajate Lehe peatoimetaja. Ta on tootanud ajakirjanikuna alates aastast 1989, mil temast sai Postimehe esimene korrespondent Tallinnas. Aastatel 1995–2000 oli Kalle Muuli Eesti Paevalehe esimene peatoimetaja. Seejarel tootas ta ligi tosin aastat taas Postimehes. 2001. aastast juhib Kalle Muuli koos Anvar Samostiga Raadio 2 poliitikasaadet „Olukorrast riigis”.