![]() | Reisiparvlaev Estonia valjus Tallinna sadamast 27. septembril 1994, pardal 989 inimest. Peatekil asus sojaline veos, mis pidi labi Rootsi minema teise riiki. Estonia uppus oosel tugevas tuules, mis polnud aga veel kasvanud tormiks. Uppumise kulg oli dramaatiline. Laevad ei upu selleparast, et puhub tugev tuul voi et pardal on sojaline veos. Koik meremehed on merel nainud tugevaimaidki tuuli ja sojalisi veoseid veavad paljud kaubalaevad. Kuid Estonia oli reisilaev ja see suunas kogu vastutuse otse valitsusele. Samal ool alustati projekti, et peita nii laeva vrakk kui ka tode. See ei onnestunud. Tode Estonia kohta on kirjas selles raamatus. Stefan Torssell laks merele juba 15-aastaselt. Tal on akadeemiline mereharidus ja laevakapteni haridus. Rootsi laevandusameti buroojuhatajana puutus ta kokku paljude hukkunute sugulastega, kes jutustasid oma loo. Seejarel algas aastaid kestnud uurimistoo. Selles raamatus kirjeldatakse isearalikku laevahukku ja seda, kuidas 852 inimese surm kinni matsiti. Estonia hukku ei ole mitte kunagi juriidiliselt analuusitud. See on Stefan Torsselli kolmas raamat. Ta ise utleb, et see on tema tahtsaim teos. |