Скачать книгу - Tulekandja. Muhumaa ponevik

Jen on kurb. Aiden tahab, et ta oleks onnelik. Lihtne? Jah, aga Jen on kolmekumne nelja aastane naine, kelle kallim on just maha jatnud, ning Aiden on vaga kallis ja vaga keerukas arvutiprogramm. Jeni amet on opetada Aiden heaks teenindajaks.Aiden tunneb Jeni labi ja lohki. Kuna ta paaseb ligi koigile naise seadmetele, teab ta, mis laulu Jen on koige rohkem kuulanud, millised on naise lemmikfotod ja inspireerivaimad Instagrami-tsitaadid. Ainulaadsetele algoritmidele tuginedes on Aiden valja arvutanud, et optimaalse heaolu saavutamiseks peaks Jen leidma uue mehe. Kuna Aidenil on kaeparast kogu internet, ei pea ta kaua otsima, et leida perfektne isend ja korraldada kohtumine.Kas valem tootab? Kas vaga intelligentne masin suudab endas arendada emotsionaalset intelligentsust, et oma perenaise elu korda teha? Kas tehisintellekt suudab valja raalida, mis tapselt on see, mis teeb inimolendid onnelikuks?*** Raamatu autor P. Z. Reizin tootas enne kirjutama hakkamist ajakirjanikuna ja produtsendina raadios, televisioonis ja trukimeedias. Ta on olnud seotud mitme moodsa idufirmaga, millest ukski pole ohustanud Google’it, Twitterit voi Facebooki. Mees on abielus, tal on tutar ja ta elab Londonis.

Eesti krimikuningannaks tituleeritud Katrin Pautsi saarte-ponevike sarja kolmas raamat „Hull hobune” viib lugeja Hiiumaale. Nimelt on sarja peategelase Eva vend Tom ostnud Hiiumaale turismitalu, kuhu Eva suveks puhkama tuleb. Paraku juhtub Evaga usna pea veider onnetus, mis ta teovoimetuks muudab. Ent oe haigus pole ainus, mis Tomile muret valmistab: upriski kummalisel viisil surevad paar tema turismitalu kulalist. Naib, nagu oleks valla paasenud mingi iidne needus. Et kohaliku rahva seas on polvest polve edasi raagitud lugu, kuidas siinsamas lahedal poletati sajandeid tagasi uks noid, kes veel tuleriidalt sajatusi pildus, siis pole see ebausk vorsunud paris tuhjalt kohalt. Kuid „needuse” pohjused voivad peituda ka lahiminevikus, pealegi ei pelga moni kulaelanik ka ise uleloomulikke joude enda teenistusse rakendada… Kui viimaks raputab kulakest eriti voigas ja verine morv, ei jaa Tomil muud ule, kui neid isearalikke sundmusi uurima hakata. Ja Tom ei osutu Evast sugugi kehvemaks detektiiviks. Varsti onnestub tal erinevad niidiotsad kokku viia ja morvar tabada. Nagu Katrin Pautsi varasemaid teoseid, iseloomustavad sedagi raamatut moneti mustiline ohustik ja ponev ning kaasahaarav sundmustik. Saarte-ponevike sarjas on Katrin Pautsilt varem ilmunud romaanid „Politseiniku tutar. Saaremaa ponevik” ja „Tulekandja. Muhumaa ponevik” (molemad kirjastuselt Varrak, 2016). Sarjale on oodata jarge.

Muhulaste erksate varvide lembus meenutab mulle lounamaad. See on paralleel, milleni jouan Muhut kirjeldades uha ja uha. Siin puudub pohjamaine kargus, siin ei ole midagi halli. Muhu rahvakultuur on Eestis uks omanaolisemaid ja tanaseni suureparaselt sailinud aga tanu tugevale ringkaitsele. See pole tolmustesse muuseumieksponaatidesse tardunud, vaid elus, hingav ja vobelev kultuur.Kui lahkelt peaks uks vaike kogukond omaks votma voorast? „Minu Muhumaa“ raagib nii julmusest kui ka alalhoidmisest. Raagib, mis tunne on kasvada mandrilt saabunud sissetungija tutrena saarel, kus austus su vastu algab esivanematest ja oskustest-teadmistest, mida ainult poline muhulane saab oma lastele edasi anda.Olen olnud ajakirjanik Tartus ja Tallinnas, kirjutanud romaane, teinud telesaateid ja -seriaale. Aga Muhus see ei loe. Olen Muhumaal sundinud ja rohkem kui pool oma elust ka pusivalt elanud, aga seegi ei loe. Loeb parand, mis on tahtsam kui sissekanne sunnitunnistusel. Muhus loeb, kas naine on voimeline endale ise rahvaroivad tikkima ja oigel viisil hapurokka valmistama. Ma ei ole. Ja see maarabki koik.