Скачать книгу - Kumme laulu

Jarg maailmakuulsatele romaanidele «Kolm musketari» ja «Kakskummend aastat hiljem». I raamat kolmeosalisest valjaandest.

Kogus on 29 luuletus. Laulud ilmusid esmakordselt 1908 aastal, kaesolev raamat on 1938 aastal ilmunud ja autori poolt muudetud versioon.

Direktori asetaitja Villem Alavain on joudnud oma 40. sunnipaevani. Pidu on labi, kulalised lahkunud, kuunlad kustumas ja Villem motleb tagasi neile neljakumnele aastale – kuunal haaval. Iseenesest on Villemi elukaik sarnane nii paljude tema aastakaigu poiste omadega: gumnaasium, pogenemine Soome, sodimine „valel poolel”, Siberi vangilaager, vabanemine, tagasitulek ja vaevaline too otsimine. Villemit – nagu paljusid teisigi – aitavad tutvused „oigete” inimestega, ta teeb kiiret karjaari ja enne neljakumneseks saamist on tal justkui koik olemas mis vaja: hinnatud too, onnelik abielu, hea armuke, joukus. Ometi on tal sel juubeliohtul parast kulaliste lahkumist hinges tusk ja tuhjus. See koik pole see, ta pole seda koike tahtnud, olud on ta lihtsalt selleni viinud.

Malu on nagu kaev: kui oled vaike, puuab kaitseingel hoida sellel kaant peal ja kutsub sind vaatama ettepoole, mitte kaevu. Ega sa palju olnule ei motle, sest tahtis on, mis tuleb. Kui vanaks saad, hakkad ikka sagedamini ise piiluma kaevu, tahad naha sugavuses peegelduvaid pilte… Aga nuud ei ole need ainult pildid minevikust, vaid seal on koos olnu ja praegune ja see, mis seal taustal – naed oma lapsenagu ja praegust kortsulist, ja pilvi soudmas nende taga… Ja ule koige on virvendus – koik, mis seal naed, ei ole pariselt see, mis oli voi see, mis teiste meelest oli. Vaataja naeb seal muutuvat ennast ja muutuvat taevast. Nii et kui puuad kirjutada ules malu jargi seda, mis olnud, tuleb valja see, mis malu sulle ette utleb – ainult sinule.Ei onnestunud need loodki siin nii, nagu kirjutama hakates lihtsameelselt ette kujutasin – ei onnestunud kirja panna ainult malupilte: kui tahtsin kirjutada pikast nahkmantlist, pidin sinna juurde lisama natuke 1953. aasta martsist ja Stalini surmast, et oleks arusaadav, mida utleb mulle pikk nahkmantel… Niimoodi poimusid ajad, kohad ja sundmused, ulatudes tsaariajast tanasesse paeva.Mari Saat

See romantiline ja haarav romaan mojub vabastavalt, tekitab toelist soltuvust ning jaab alatiseks meelde. „Viiskummend halli varjundit“ jutustab kirjandustudengist Anastasia Steele’st, kes intervjueerib edukat ettevotjat Christian Greyd ja leiab, et mees on vaga ligitombav, ent samas heidutav. Olles kindel, et nende kohtumine ei lainud hasti, puuab ta temast mitte moelda – kuni Grey ilmub poodi, kus Ana tootab, ja kutsub ta valja. Kogenematu ja suutu Ana on rabatud, et ta tahab seda meest. Ja kui too teda hoiatab, et parem oleks temast eemale hoida, tahab ta teda veelgi rohkem. Ent Greyd piinavad sisemised deemonid ning vajadus koike kontrollida on ta kinnisidee. Nad alustavad kirglikku armusuhet. Ana opib tundma oma ihasid ning avastab ka sunged saladused, mida Grey peidab avalikkuse pilkude eest.