Найти книгу: "Baltimaade ajalugu"

Eestit, Latit ja Leedut mainitakse meelsasti uheskoos, tegelikult aga on kolm Baltimaad oma olemuselt taiesti erinevad. Mis neid uhendab, on asjaolu, et ikka ja jalle on nad sattunud olema tugevamate joudude mangukanniks ja alles Noukogude Liidu lagunedes said hakata vabalt arenema. Tanapaeva Baltimaade alasid iseloomustab juba ammusest ajast tihe seotus naabermaadega. Hansa Liidu ajal olid tihedad kontaktid Saksamaaga, kuid ka Venemaal ja Skandinaavia riikidel olid Laanemere aares omad huvid. Poola omakorda moodustas aastasadu Leeduga uhise riigi. Need erinevad mojud ei olnud Baltimaade jaoks alati sugugi positiivsed: ikka ja jalle langes see piirkond okupatsioonide voi vallutuste ohvriks voi sattus sodade tallermaaks. Piirkonna geopoliitiline aktuaalsus ei ole kadunud ka tanapaeval. Norbert Angermann ja Karsten Bruggemann, kaks nimekat ajaloolast, saadavad lugejat labi ainulaadse piirkonna vaheldusrikka ajaloo, kasitledes sundmusi alates keskaegsest linnaoigusest, partisanivoitlusest ja poliitilistest laulupidudest kuni e-residentsuseni, millega Eesti Euroopa Liidus furoori on tekitanud.

Selle kohta on igal generatsioonil oma arvamus. Arvuti ees ules kasvanud nooruk arvab muidugi, et enne teda polnud uldse midagi, voi siis hoopis vastupidi – et koik vidinad, mida tema iga paev kasutab, on alati olemas olnud, ning imestab, miks vanaema nendega sina peal pole.Siit raamatust saame aga teada, et monigi moodsa moega asi on saanud alguse kauges minevikus, osa lausa antiikajal (jousaal, vesiklosett, popkorn), samas kui moni teine maailma vallutanud asi on alles upris nooruke (lumelaud, elektriline golfiauto, laanelikud benji-hupped, tosielu-show’d jne.). Ullatusi siin raamatus igatahes jatkub.

Eestikeelne erapooletu ajalookasitluse ja ladusa valjenduslaadiga opik on kohandatud 2004. aastal ilmunud L. Vahtre opikust „Eesti ajalugu gumnaasiumile”. Kasitletakse Eesti ajalugu muinasajast kuni tanapaevani. Materjali aitavad paremini omandada lehekulgede aartele valja toodud vahemtuntud sonade ja valjendite venekeelsed tolked. Iga peatuki lopus on kordamiskusimused, raamatu lopus aga sundmuste kronoloogia ja valimik sonaseletusi. Opikus on rohkelt illustratsioone ja kaarte. Raamatu autor on kirjutanud lisapeatuki teistest rahvastest,kes on elanud ja tegetsuned Eestis juba keskajast peale. Lahemalt vaadeldakse venelaste, sakslaste, juutide ja rootslaste elu-olu ning nende rahvaste hulgast kerkinud kultuuri- ja teaduseinimesi, kes said tuntuks Eestis ja valjaspool Eestit ning andsid oma panuse Eesti riigi arenguks. See on ka vaga hea materjal neile, kes valmistuvad Eesti kodakondsust taotlema.

Venemaa uhe viimase soltumatu meediakanali Dozd peatoimetaja Mihhail Zogari raamat on haarav kirjeldus Kremli siseringist, sinna kuuluvatest isikutest ja nende voimumangudest. See oli mullu koige muudum ja koneldum aimeraamat Venemaal ning on praegu tolkimisel paljudesse keeltesse.

"SPQR“ on Rooma ajaloo uus kasitlus uhelt maailma valjapaistvaimalt antiigiuurijalt. Mary Beard ei uuri mitte ainult seda, kuidas Rooma kasvas Kesk-Itaalia tahtsusetust kulakesest suurriigiks, mille valduses oli territoorium Hispaaniast Suuriani, vaid ka kuidas roomlased moistsid iseennast ja oma saavutusi ning miks nad on veel tanapaevalgi olulised. See raamat on antiikse Rooma ullatusrohke, konekas ja usaldusvaarne ajalugu.Raamat holmab tuhandeaastast perioodi, tutvustab kuulsaid ja ununenud roomlasi, heidab uut valgust Rooma kultuuri pohilistele seikadele orjapidamisest akveduktideni, ning uurib demokraatiat, rannet, usuvaidlusi, uhiskondlikku liikuvust ja ekspluateerimist impeeriumi laiemas kontekstis. Mary Beardi nutikalt kirjutatud tahelepanuvaarne ja kriitiline analuus ei vaatle uksnes seda, kuidas me antiikaja Roomat seni oleme kasitlenud, vaid valgustab ka pohjalikult, mida uut oleme arheoloogia vahendusel impeeriumi kohta oppinud.Rooma impeeriumi, vallutuste, julmuse ja liialduste ajalugu mangib meie igapaevaelus rolli veel tanapaevalgi, sest vaitlused kodakondsuse, terrorismi ja uksikisiku oiguste ule ei ole kuhugi kadunud. SPQR on roomlaste endi luhend oma riigi kohta: Senatus populusque Romanus, „Rooma senat ja rahvas“, ning selles suurejoonelises raamatus muutuvad senat ja rahvas elavaks.

"Greifswaldi ulikooli uusaja professor Michael North (snd 1954) on alati vaadanud kaugemale ja teadnud, et mered mitte ei lahuta, vaid uhendavad inimesi. Suurema osa inimkonna ajaloost on just veesoidukid olnud ainuke tohus vahend pidamaks uhendust meretaguste maadega. Uues raamatus astub Michael North pika sammu kaugemale eesti lugejale juba tuttavast „Laanemere ajaloost” (Varrak 2015, tlk Tea Vassiljeva). Merede ajalugu on esmajoones meresoidu ja kaubanduse ajalugu, ning koduste Euroopa veeteede korval on siin vahemalt sama olulised ka Aasia ja Aafrika mered ning maailmajagusid uhendavad ookeanid. Kuid koneks on ka piraadid ja sojamehed, looduseuurijad ja pogenikud. Maailmamere ajalugu on kaugemale purgivate, sadamast horisondi taha suunduvate inimeste ajalugu, kes saavad ule pelgusest tundmatu ees ning liidavad maid ja rahvaid – alates esimesest paadisoidust soolastel lainetel kauges minevikus kuni ookeani kaitsmise ja saastliku kasutamise hadavajaduse tunnistamiseni tanapaeval. Avatus maailmale ja muutustele on alati olnud mereaarsete maade ja rahvaste suur voimalus ning eelis. Teaberikka raamatu lugeja avastab ikka ja jalle uusi tahke, mis sel moel naitavad suures plaanis ka Eesti ja tema rahva ajaloolise arengu tagamaid." – Anti Selart