Найти книгу: "Butternuti jarve aares"

On suvi ja Allie Beckett naaseb parast kummet aastat eemalolekut oma perele kuulunud metsamajakesse tuune Butternuti jarve kaldal. Lapsepolves ja teismeeas on ta siin veetnud nii palju muretuid suvepaevi. Ta lubas oma viieaastasele pojale Wyattile, et nad on Butternutis onnelikud. Lubas endale, et sellest saab uus algus parast abikaasa hukkumist Afganistanis. Butternutiga on seotud palju imelisi malestusi, kuid ule majakese lavepaku astudes tabab teda siiski kahtlus. Tegi ta oigesti, kui rebis oma vaikese poja eemale ainsast kodust, mis tal kunagi olnud on?
Linnarahvas votab Allie ja ta poja omaks ning teda ootab ees roomus taaskohtumine vanade tuttavatega – peatselt nelja lapse emaks saava noore naise Jaxi ja kohaliku kohvikupidaja Caroline’iga. Aga on ka uustulnukaid, naiteks paadihoovi omanik Walker Ford.

Autor on ka kaesolevas romaanis lainud ajas tagasi selle polvkonna juurde, kelle noorus ja kujunemisaastad sattusid saatuse tahtel Eesti Vabariigi havingu ning okupeerimise ajale, selle polvkonna uleeelamiste ja elamata elude juurde. Romaan algab sojaeelses Eesti Vabariigis, kui peategelane Maret Kolk kutsutakse koos emaga elama sugulaste juurde idullilisse villasse jarve aares. Seal sobruneb ta villa omaniku tutre Violetaga, keda ta kull imetleb, ent ka kadestab. Elu on ilus ja tulevik paistab avanevat ahvatlevana tema ees. Varsti aga muutub koik, vene vagede sissetung ja okupatsioon kehtestab hoopis teised mangureeglid, mil eestlased voisid omaks pidada vaid oma unistusi…Lugu saab ullatava jarje pool sajandit hiljem samas Jarvepilgu villas, kus koik kunagi alanud oli, ja siis selgub ka, kas Maret ja Violeta suutsid oma unistused ka taide viia…

Varalahkunud andeka naiskirjaniku Helga Parli-Sillaotsa (1912 – 1939) romaan “Tee viib jarveni” ilmus esmatrukis 1940.a ja on tanaseks muutunud bibliofiilseks harulduseks. Autori sonutsi olnud selle kirjutamise toukeks unenagu, milles kolanud tulevase romaani pealkiri; lisaks on selles ka muljeid ja elupilte kirjaniku suvitussuvest jarvedekaunis Rouges. Muus on tegu fantaasiaga. Noor, edukast lauljannakarjaarist unistav Hele Karste saabub koos eaka abikaasaga vaiksesse alevikku suvitama. Kohtudes seal aga oma kooliaja sumpaatiaga, kes kandideerib kohaliku kiriku pastori kohale, elab naine mone luhikese paeva jooksul labi tundetulva ja jouab endas uuele selgusele.

On aasta 1944. Punavagi on Eesti asja vallutanud, vastne voim uritab kaivitada uut, noukogulikku elulaadi. Poline kooliopetaja Aleksander Sooveer saabub koos naise ja nende kasvatada oleva tutrepojaga sojast rasitud vaikesesse Lepaku toolisasulasse, et seal kool kaima panna. Nende kodu Varevere linnas on pommirunnakus tuleroaks saanud, kogu elu tuleb alustada uuesti, aga sootuks teisiti kui kunagi varem – punane riigikord on viinud turvatunde, tekitanud hirmu ja nouab kogu elu jooksul puhaks peetud toekspidamiste mahasalgamist.Majad joe aares on 2000. aasta romaanivoistlusel esiletostetud teos.

Kui Romina Huntley kuuleb, et tema vend on Kairos surnud, otsustab ta kohale minna ja tapselt juhtunust teada saada. Vend oli talle kirjutanud, et on millegi tahtsa jalil, ning Romina ei usu, et ta surm oli onnetus. Rominal on ka teine pohjus Londonist moni aeg eemal olla.Ta oli end bravuurse ja ohtlikult hea valjanagemisega Londoni elumehe krahv Alexander Salvekovi ees narriks teinud. Romina reisikaaslaseks pidi saama Merlin Forde, kes paistis teadvat ta venna tegemistest koike, kuid ei olnud Romina kaasaminekust eriti huvitatud. Toeotsingud viivad Egiptusest Ateenasse ning tagasi Egiptusesse. Samas leiab Romina, et tema ja Merlini vahelistest pingetest hoolimata tunneb ta mehe vastu jarjest suuremat kulgetommet – sellist, mis voib kasvada armastuseks.

Kogumik sisaldab 49 novelli, miniatuuri ja muud proosateksti Laane-Siberis elavalt metsaneenetsi kirjanikult Juri Vellalt. Tegu on tekstipoimikuga, kuhu koondatud tekstid haaravad Juri Vella kogu senist 40-aastast loomeaega. Arv 49 seostub metsaneenetsite uskumusega, mille kohaselt tohib uks inimene elu jooksul labi viia 49 ohverdusrituaali. Armastuse, argipaeva, poliitika, nafta ja valu teemasid kasitleb Juri Vella labi Laane-Siberi poliselanike maailmapildi prisma, millega poimub ka maailmakultuuri mitmekesisuse tunnetamise kogemus. Juri Vella paneb lugeja tundma metsaneenetsi armastustavade ja igapaevaste elumeeleolude eripara. Teisalt jalgib ta ka vaikeste Siberi rahvaste tasapisi norkevat dialoogi naftatoostuse kaudu kohalesaabunud voora uhiskonnaga, mille voimsusele ja hoolimatusele pole poliselanikel palju vastu panna. Juri Vella varasemad jutud kajastavad nafta ja poliitika ilmumisest tingitud muutusi peaaegu dokumentaalselt. Noukogude ajal kirjutas Juri Vella neid jutte ilma lootuseta avaldamisele. Tema eesmargiks oli esimese (ja senini ainsa) metsaneenetsi kirjanikuna jatta oma rahvast kirjandusse jalg. Hilisemates juttudes annab Juri Vella lugejale katkendlikke, humoorikaid ja iroonilisi sissevaateid metsaneenetsite ellu.