Найти книгу: "Ei keegi muu kui sina"

Vahel vajab ka linnatudruk kodukohamonusid…
Jill Strathern lahkus kodulinnast suurlinna ega vaadanud kordagi tagasi – kuni naasis aastaid hiljem vaikest advokaadiburood juhtima. Kuid ta noorpolvearmastus, endine Los Angelesi politseinik Mac Kendrick on samuti unisesse Los Lobosesse naasnud. Kuigi keskkooli ajal ei pooranud Mac talle tahelepanu, ei saa Jill sugugi eitada tommet, mida ta mehe vastu endiselt tunneb.
Nuud on aga Jill ja Mac segatud sellisesse draamasse, mis rahuldaks ka koige blaseerunumaid Los Angelesi elanikke: maffiabossid, sotsiaaltootajad, vihased eksabikaasad ja uks vagagi pirtsakas kaheksa-aastane muudavad ka koige lihtsama romaani keeruliseks. Ning koik see toestab uksnes, et sudameasjus pole midagi paremat kui kodu. Vagagi ebatoenaoline paar, kuid igati vaarilised vastased.

29. detsembril 1951.a. Serga kulas, Meremae vallas, Vorumaal, nagi ilmavalgust pisike poisinaapsuke, kelle edasine elu on kulgenud sedamoodi, et sellest raamat vois saada. Autori eelmine teos “Kuuvirvendus" sundis lastelaste jaoks. Temas on ajastute hongu ja «Taadu» toimetamist selle keskel…Poliste Setomaa juurtega olles ja suurema osa elust looduslahedast eluviisi motetes hoides, sundis kirjutamisainet ka edaspidiseks. Kaesolev teos “Olla keegi teine" on raamat sellest, millisena on autor oma kujutlustes nainud uhe Setomaa kula sundi tollel kaugel ajal, kui metsad olid suured…

Nina Askew jaoks tahendab neljakumneseks saamine vabadust – eksabikaasast, nende igavast eeslinnamajast – ja voimalust keskenduda sellele, mida ta tahab oma elus muuta. Ta tahab midagi, mida tema abikaasa oli talle alati keelanud – kutsikat. Uhte elavat, jumaldatavat kutsikat. Selle asemel saab ta… Fredi.Keskealine, ulekaaluline, veidi haisev ja ilmselgelt depressiivne Fred on elavusest valgusaastate kaugusel. Aga ta viib Nina kokku Alex Moore’iga, suureparase temast kumnendi jagu noorema naabriga.

Kui 17-aastane Stefan ootamatult kaob, arvatakse esmalt, et poiss on lihtsalt jalga lasknud. Asjalood votavad aga jahmatava poorde, kui metsast leitakse sadistlikult morvatud poisi laip. Nooruke Rebecca Lindeberg ja tema kolleegid asuvad asja uurima, kuid seisavad peagi silmitsi jargmise elajaliku morvaga. Seekord on ohvriks Stefani isa. Kui ka pereema jaljetult kaob, algab paaniline voidujooks ajaga – kas nad jouavad vahemalt naise paasta? Ja miks peaks keegi uldse tahtma havitada seda pealtnaha taiesti tavalist perekonda? „Esiotsa polnud voimalik tapselt kindlaks teha, millesse metsast leitud noormees oli surnud. Morvar oli kovasti vaeva nainud sellega, et koita kinni tema kaed ja jalad – neid oli kovasti massitud tugeva teibiga ning lisaks veel nooridega, samuti leiti tema suust vaike sinine ratik, mida nahtavasti tropina oli kasutatud. Tema jopelukk oli eest lahti ning kaelalt ja ulesrullunud sargi alt vois margata suuri verevalumeid ning poletusjalgi, ilmselgelt oli noormeest pekstud ja piinatud, kuid missugune vigastus osutus surmavaks, seda pidi otsustama lahanguraport. Koige jubedam asi kogu vaatepildi juures olid aga surnud noormehe silmad. Taiesti avatud suurte ja selgete silmade taiesti kirjeldamatu oudust tais pilk soobis Rebeccale mallu ning ta oli kindel, et see on uks jarjekordne oovastav asi, mis teda edaspidi unenagudes kummitama tuleb.” Rebecca Lindebergi sarjas on varem ilmunud raamat „Enne kui on hilja” (2015).

Malist parit veetleval uksikemal Leylil on kolm last: 21-aastane Bamby, 17-aastane Alpha ja 10-aastane Tidiane. Leylil on suur unistus, mida aga varjutab rank saladus. Kes teda kuulata soovib, neile raagib ta oma elust – kuid kas ta julgeb kellelegi kogu tode tunnistada? Kas ta saab takistada oma lapsi paljastamast tema suurt saladust? Akitselt hakkavad toimuma morvad, millesse paistab olevat segatud Leyli enda tutar Bamby. Noor ja innukas politseiuurija Julo Flores ei suuda tudrukut aga kuidagi voimalikuks suudlaseks pidada.Teie ees on raputavalt ponev lugu, milles poimuvad Sahara-tagune korb, Marseille linnadzungel ja mustilised ookullihuiked.Michel Bussi (snd 1965) on tanapaeva koige menukam prantsuse krimikirjanik, kelle romaanide tolkeid on avaldatud 35 riigis. Eesti keeles on varem ilmunud „Leidlaps lumetormist“ ja „Mustad vesiroosid“.