Найти книгу: "Patune Budapest"

"On 1939. aasta september, Teise maailmasoja esimesed nadalad. Poolast saabub Ungari piirile massiliselt pogenikke. Suures segaduses laheb kaduma kolm Punase Risti veokit koos sodurite ravimiseks moeldud morfiini ja kokaiiniga. Budapestis upub samal ajal tundmatu noor naine ujula basseini. Kaks juhtumit, kaks uurijat: uks neist erru lainud legendaarne detektiiv Sandor Nemes, teine raamatust „Budapest noir“ eesti lugejatele juba tuttav kriminaalajakirjanik Zsigmond Gordon. Nende teed viivad uha lahemale nii teineteisele kui ka koige korgematele ringkondadele.
„Patune Budapest“ ei ole „Budapest noiri“ otsene jarg, kuigi peategelased – Budapest ja Gordon – on enam-vahem samaks jaanud. Maailm nende umber on aga muutunud. Gordoni lahedased on surnud, ara soitnud voi just lahkumas, neist on alles veel vaid moned jaljed: palmipuudega sark, romaanikasikiri, sahvritais eksperimentaalmoose voi ullatuskulaline uksel. Paris kohv, tubakas ning isegi kartul on defitsiitne kaup ja mooside hapu mekk ei ole enam ammu ainult maitsekusimus.
Terve ungari maailm on sungem kui veel paar aastat tagasi, inimestele on jaanud uha vahem vabu valikuid. Juudiseadused represseerivad haritlasi, fasistlikud jougud tegutsevad oma aranagemise jargi ja kunagised punatimukad tootavad nuud riigi teenistuses ulekuulajatena. Harrasmehe vooba all peituvad tihti alatud kurjategijad ning nende voimujanu ja rahanalg on piiritu. Poliitiliste mangude raha tuleb salajastes eliit-kaardiklubides mangitavast bakaraast ja narkourgastes tarvitatavatest uimastikogustest. Koik need hukatuslikud mangud on ebaseaduslikud, aga „Millal on siin riigis midagi tegemata jaetud selleparast, et see on keelatud?“ Uudised ei ole enam puhad, vaid tsenseeritud, arvamustest raakimata. Kus on siis sellistel johkratel aegadel tode? Uhe kangelasliku ajakirjaniku kaes? „Teie, uurijad, raagite alati objektiivsest toest. Ma ei saa aru, kust te seda oppinud olete. Objektiivset tode pole olemas. Koigil on oma tode. Teil, teistel, koigil! Mina ei saa avaldada mingit tode. Parimal juhul saan kirjutada sellest, mis juhtus.“
Vilmos Kondor on pseudonuum, autor ei soovi avalikkusele oma tegelikku identiteeti paljastada. Ta ei osale Ungari kirjanduselus, annab harva intervjuusid ja ka siis ainult meili teel, ning suhtleb kirjandusmaailmaga oma kirjastaja kaudu. Koik, mida temast teame, on parit tema raamatute kaanetekstidest: ta on oppinud Szegedis ja Pariisis, sai keemiainseneri diplomi, opetab praegu matemaatikat ja fuusikat uhes Laane-Ungari linnas ning elab vaikeses kulas koos oma kaksikutest tutarde, koera ja jahipistrikuga.
“Patune Budapest” on viieosalisest krimisarja “Budapest noir” teine raamat. Eesti uks tuntumaid krimikirjanduse eksperte Jaan Martinson asetas sarja esimese raamatu «„Budapest noiri“» oma 2019. aasta lemmikkrimkade edetabelis korgele kuuendale kohale.

Express reference book for those who can fly in the first acquaintance with two cities, the main attractions which can be visited in one weekend.

Budapest, 1936. Peaminister Gyula Gombos on surnud. Kogu linn on leinas. Isegiajakirjandust ei huvita, et Erzsebetvaros?is leitakse uhe varava alt tudruku surnukeha.Ainukesena saabub sundmuskohale ja hakkab asja uurima krimiuudiste ajakirjanik ZsigmondGordon, kuid koik teed viivad tupikusse. See meest ei morjenda. Jargnevad niidiotsadhakkavad juhatama ulemistesse uhiskonnakihtidesse, korrumpeerunud poliitikute ja rikastearimeeste maailma. Ja ka allapoole, prostituutide ja illegaalsete poksimatside pimedatesseurgastesse. Gordonit kannustavad edasi uurima nii vaist kui ka huvi asja vastu. Mida rohkemteda hirmutatakse, seda kindlamalt ruhib ta edasi. Teadmata keda usaldada voi kui alatukeegi on, huvi tundmata, kelle huvisid ta riivab, viib teda edasi ullam eesmark. Gordonsoovib vaid uht: leida ules noore neiu tapja Budapestist – sellest uhtaegu hiilgavast jarapasest, vastuoludest kihavast patusest linnast.„Budapest noir“ on pesuehtne, klassikalise ulesehitusega, suureparases keeles kirjapandud ajalooline kriminaalromaan, mis viib lugejad 1930-ndate Ungari pealinna Budapesti.Voime raamatut nimetada ka sotsiokriminaalromaaniks, sest autor maalib lisaks ponevalemorvaloole detailiderohke pildi sojaeelse Kesk-Euroopa suurlinna elust-olust. Romaan naitablahivaates nii elu hiilgust kui ka varjukulgi, peatanavate kohvikuid ja korvaltanavateillegaalseid poksisaale, koigeks valmis olevaid arimehi flirtimas natsionaalsotsialismiga javaeseid maatudrukuid astumas suurlinna seksiturule. Opime lausa kartograafilise tapsusegaliikuma endisaegses Budapestis, kuuleme trammide tilinat, tunneme sigaretisuitsu- jakohvilohna, ning meie suhu jaab peategelase vanaisa keedetud mooside hapukas maitse.Sarja „Patune Budapest“ esimese osana on see romaan viimaste aastakumnete koigepopulaarsem Ungari kriminaalromaan ning sellest on vandatud ka film. Raamat on olnud2edukas mujalgi maailmas, see on tolgitud poola, hollandi, itaalia, saksa, prantsuse, inglise jasoome keelde ning autor sai 2018. aastal Soome Kriminaalromaani Seltsi auhinna.Vilmos Kondor on pseudonuum, autor ei soovi avalikkusele oma tegelikku identiteetipaljastada. Ta ei osale Ungari kirjanduselus, annab harva intervjuusid ja ka siis ainult meiliteel, ning suhtleb kirjandusmaailmaga oma kirjastaja kaudu. Koik, mida temast teame, onparit tema raamatute kaanetekstidest: ta on oppinud Szegedis ja Pariisis, sai keemiainseneridiplomi, opetab praegu matemaatikat ja fuusikat uhes Laane-Ungari linnas ning elabvaikeses kulas koos oma kaksikutest tutarde, koera ja jahipistrikuga.