Найти книгу: "aske vihm. Sari "Sundmuste horisont"

Sari: Sundmuste horisont. Kaanepilt Meelis Krosetskin. Manfred Kalmsten sai ulmelugejate hulgas laiemalt tuntuks Eesti Ulmeuhingu valjaantava auhinna Stalkeri voiduga 2018. aastal jutuga „Raske vihm“. Jargnes Stalkeri voit 2020. aastal jutuga „Lumemarjaveri“. See jutukogumik on autori debuutraamat, siin on nii fantaasia-, teadusliku fantastika kui ouduslugusid. Jutukogu jutud: „Raske vihm“, „Kuuekandjad“, „Lumemarjaveri“, „Loheisand“, „Vampiiriprobleem ja selle monetine lahendus“, „Valitsusaeg I – Kroonitants“, „Valitsusaeg II – Kuningaringlus“, „Pogeneda rottidelinnast…“, „Optimus – plekid paradiisil“, „Tundmatu surm“, „Murtud Suda“. * Trepp krigises, oli astumise all ligane ja alla joudes nagi Sleiknir, et terve kelder oli uks mukokoloonia. Nii porand, lagi kui ka seinad olid kaetud Sleikniri jaoks tundmatut liiki seentega, mis jalge all kummina vetrusid ning milles hoogusid rohelist valgust heitvad seenekristallid. Keset seenevalja korgusid uksikud puramiidjad, hiiglaslike sipelgapesade sarnased seenekuhmud, ulekulvatuna neist samadest rohelistest parlikestest, mis ta taskulaterna valguse varjutasid.

Harry Dresden on volur, kes aitab Chicago Politseiametit juhtumitega, mis uletavad inimvoimete ja inimkujutlusvoime piire. Sest vahel juhtub igapaevaelus kummalisi ja maagilisi asju, mille keskel inimesel sugugi hasti ei lahe. Kui politsei Dresdeni kohutava topeltmorva puhul appi kutsub, aitab ta neid alguses raha parast, sest volurid on ju vaesed, kuid asi laheb kiiresti isiklikuks. „Minu nimi on Harry Blackstone Copperfield Dresden. Voite seda noidumiseks kasutada, kui riskite. Olen volur. Kain tool uhes kontoris Chicago kesklinnas. Enda teada olen riigi ainus avalikult praktiseeriv volur. Leiate mu telefoniraamatu kollastelt lehekulgedelt alajaotusest „Volurid”. Uskuge voi mitte, olen seal ainus. Mu reklaam naeb valja nii:HARRY DRESDEN – VOLURKadunud asjade leidmine. Paranormaalsed uuringud.Konsulteerimine. Noustamine. Moistlikud hinnad.Armujooke, tuhjaks mitte saavaid rahakotte, pidusid ega muid lobustusi ei pakuta. Te ullatuksite, kuuldes, kui paljud inimesed helistavad mulle ainult selleks, et kusida, kas motlen seda tosiselt. Aga kui oleksite nainud selliseid asju nagu mina, kui teaksite pooltki sellest, mida mina tean, siis te ei kahtleks pormugi selles, et ma motlen seda tosiselt.“

Trantori impeerium on aastal 11000 uha laienemas, kontrollides peaaegu pooli asustatud maailmadest. Soltumatu planeet Sark on vallutanud Florina planeedi ja kaubitseb selle suurima rikkuse, kullast kallima taimega, mida saab toodelda elastsemaks ja tugevamaks kui metall. Ootamatult satub Florina kulaelanike hulka malu kaotanud mees Rik, kelle kohalik kulavanem uhe talutudruku hoolde usaldab. Pikkamooda hakkab Rikile meenuma mingi kohutav saladus, et koik Florinal on maaratud hukkuma, kui ta ei tegutse – kuid saladuse uksikasjad meenuvad vaid jark-jargult, kui uldse… Selgub, et paljudele poliitilistele joududele tema ja ta sonum ei meeldi ning ta on sunnitud pogenema. Algab keeruline mang sarklaste, florinalaste ja trantorlaste vahel, mille votmeks on seesama maalane Rik.

Vene autorite jutukogumik. Koostanud ja tolkinud Veiko Belials. Sari: Sundmuste horisont. 256 lk. Raevu paevade teise valiku siduv motiiv, nagu pealkirigi utleb, on sissetung. See voib tulla kosmosest voi hoopis lahemalt, teistsugusest dimensioonist voi meie endi hulgast, aga igal juhul sunnib see inimesi tegema valikut, avab nende olemuse, sunnib seisma silmitsi raevu paevadega. Just seetottu on selles valikus koos nii lootus kui lootusetus, traagika ja romantika, tillukesed kangelasteod ja suured pettumused, aga ka motestatud ja mottetud eneseohverdused. Ja jaab igauhe enda otsustada, kas me oleme „maailma parimad kiskjad”, nagu utleb ajakirjanik Enguerrand „Loomavas juunis”, voi „korgkultuurne rass, kellel puudub agressiivsus teistlaadi moistusliku elu esindajate vastu, rahu ja headuse kandjad, torvikuleek pimeduses”, nagu valjendub minategelane Maksim Tihhomirovi jutus. Ja kas see viimane maaratlus on tosine voi iroonilis-sarkastiline.

Harry Blackstone Copperfield Dresden on volur, kes aitab vahel politseid, kui neile satuvad ette juhtumid, mis voivad olla korda saadetud volukunsti abil. Seekord toimuvad Chicagos ja selle umbruskonnas vaga kummalised ja verised morvad ning iga taiskuu ajal tuleb neid uha juurde. Kiiretempolises ja pingelises loos onnestub Harryl vaga paljudes tegelastes surmavaenu tekitada. Politseiulem Murphyga seob teda tuli-leppimise suhe, mille jooksul kumbki teist nagu eriti ei usaldaks, kuid teisalt – kelle peale neil siis ikka loota on. «Beebi esimeses naerus on rohkem maagiat kui uheski tuletormis, mille volur suudab kohale manada, ja arge laske kellelgi endale midagi muud vaita. Maagia tarkab sellest, mis on sinu sees. See on osa sinust. Pole voimalik luua loitsu, millesse sa ei usu.»

„Torkeotsingu“ tegevus leiab aset alternatiivajaloolises Eestis. See on maailm, kus Venemaa on killustunud, Eesti Foderatsioon ulatub Riiast Jaanilinna ja Kardlast Pihkvani, ning kuna ei toimunud Liivi ega Pohjasoda, elab siin 10 miljonit inimest: eestlased, liivlased, latlased ja venelased. Kaevandatakse fosforiiti ja uraani, joudsalt edeneb geenitehnoloogia ning korporatsioonid ajavad nii seaduslikku kui illegaalset ari. Maris Alvin on endine sojavaelane, kelle isa oli omal ajal allilmaorganisatsiooni Uhiskassa juht. Maris peab voitlust isiklike minevikudeemonitega ja on varjupaika otsinud Vonnu Psuhhoneuroloogiakliinikus. Uhel sugishommikul on tema palatiseina taga Kaitsepolitsei inspektorid, kes uurivad Marise endiste teenistuskaaslaste poolt sooritatud roovmorva Kaitseministeeriumi salajases diagnostikalaboris, ainult et need teenistuskaaslased peaksid paberite jargi ammu surnud olema.Romaanis on ootamatuid poordeid, traagikat ja ei puudu ka romantika. Nagu koik head lood, on ka „Torkeotsing“ lugu armastusest ja kattemaksust.