Найти книгу: "Koigi kunagi elanute luhiajalugu"

Tolkinud Lauri Liiders Toimetanud Anu Vane Kujundanud Virge Ilves 448 lk Kirjastus Tanapaev See lugu jutustab sinust. See on lugu sellest, kes sa oled ja kuidas sa selliseks said. See on su isiklik lugu, kuna sinus kehastunud elu edasikandumise rada on unikaalne, ja sama kehtib koigi kunagi elanud inimeste kohta. Kuid see on ka meie uhine lugu, sest me koik kanname oma geenides kogu oma liigi ajalugu: sunde ja surmi, haigusi, soda ja naljahadasid, randeid ja ohtralt seksi. Alates 2001. aastast, kui teadlastel onnestus esmakordselt inimgenoomi lugeda, on sellest saanud koiksugu vaidete ja vastuvaidete, muutide ja oletuste ammendamatu allikas. Adam Rutherford on aga seisukohal, et peaksime vaatama oma genoomi mitte kui kasiraamatut, vaid hoopis kui eepilist poeemi. DNA maarab meie kui individuaalide kohta palju vahem, kui oleme siiani uskunud, aga see on tohult oluline meie kui liigi sisukohast. Oma kaasakiskuvas rannakus ule geneetika aina laienevate maastike selgitab autor, mida geenid raagivad meile tanapaeval ajaloo kohta, ja mida koneleb ajalugu geenidest. Neandertallastest morvadeni, punapeadest rassini, surnud kuningatest katkuni, evolutsioonist epigeneetikani – see on toeliselt valgustav ja paljastav portree sellest, kes me oleme ja kuidas me endaks saime.

Valjapaistva ajaloolase, kirjaniku ja sojandusanaluutiku Viktor Suvorovi uus raamat on triloogia „Suure Aastakumne kroonika“ esimene osa, kirjutatud bestseller „Vanakuradi vanaema“ parimates traditsioonides, grandioosne 1940-te lopu – 1950-te aastate esimese poole, mil raske sojajargne kriis sundis Noukogude Liidu juhtkonda otsima riigi arengu uusi teid, sundmuste ajalooline rekonstruktsioon. See raamat on sellest, kuidas Stalini pidevad labikukkumised sise- ja valispoliitikas sojajargsetel aastatel viisid maa uliraskesse kriisi, klannide voitlusest noukogude juhtkonna sees ja nende salajastest plaanidest, poliitilistest intriigidest ja sellest, kuidas tegelikult oli korraldatud riigi ja selle satelliitide juhtimise susteem. Tolle aja sundmused said poordepunktiks Noukogude Liidu arengus ja maarasid ette jargneva NSV Liidu kokkuvarisemise ning kapitalistliku majanduse ja vaba turu triumfi. „Koigi vastu“ on meie ajaloo uus sensatsiooniline versioon, mis purustab tavalised ettekujutused ja muudid XX sajandi keskpaiga votmesundmuste pohjustest.

Palju motlemisainet pakkuv armastusromaan koigile, kes on valismaal tootanud voi kes kavatsevad sinna minna, ja neile, kes on mures oma vanade haigete vanemate parast. Merle Sild kirjutab oma esikromaanis „Soovituskirjad“ tootu korgharidusega naise rasketest valikutest tanapaeva Eestis. Valismaise tooturu avanedes laheb ka peategelane Mari Kullerkupp vooluga kaasa. Viie aasta jooksul rannates satub Mari turvalisest Soomest Pohja-Inglismaa immigrantidevaenulikku vaikelinna ja tootab seal dementsete psuhhokroonikute hooldekodus koos teiste Eestist varvatud naistega. Maailmalinn London, kuhu Mari esimesel voimalusel pogeneb, tekitab samaaegselt unistusi nii kesklinna kunstigaleriist kui uksildasest maamajakesest Eesti vaiksete metsade keskel. Kui Alzheimeri-haige professoriproua hooldajat vajab, votab Mari selle pakkumise vastu. Elu rahulikus mereaarses kuurortlinnas annab talle aega oma puruneva abielu ule jarele moelda. Uhel kaunil joulueelsel paeval saadab klassiode Birgit Anderson talle meili, mis nende molema ullatuseks muudab Mari elu igaveseks…

Kalle Marve leiab ennast keset vihast peretuli. Koik, mis tundus olema terasesse valatud, laguneb uleoo. Uut elu luua puudes soidab ta Tallinna. Hoolimata algsetest ebameeldivustest, naib koik laabuvat. Kuid siis satub Kalle pooljuhuslikult kuritegelikku seltskonda ning sundmused valjuvad kontrolli alt. Taavi Kangur (snd 1974) on varem kirjutanud peamiselt luhijutte ja novelle, millest moned on avaldatud kvartaliajakirjas Algernon. Parast luhijutuvoistlusel nii teise kui ka kolmanda koha voitmist otsustas ta, et aeg on kups raamat kirjutada. “Koigile saab kurikaga virutada” saavutas 2010. aasta Tanapaeva romaanivoistlusel II koha.

Venemaa uhe viimase soltumatu meediakanali Dozd peatoimetaja Mihhail Zogari raamat on haarav kirjeldus Kremli siseringist, sinna kuuluvatest isikutest ja nende voimumangudest. See oli mullu koige muudum ja koneldum aimeraamat Venemaal ning on praegu tolkimisel paljudesse keeltesse.

Keskealine Aliis on Prantsusmaalt koju tagasi tulnud ja oma elu uutesse roobastesse juhtinud. Kuid uhel hetkel tuleb tal naasta lapsepolvekoju – vaikeasulasse, mida ta pole ule kahekumne aasta kulastanud. Otsekui virvatulukesed meelitavad malestused ta ohtlikule alale, kus peitub nii varjatud tundeid, aegunud kuritegusid kui ka voimalus leida toeline armastus. Koike seda muidugi siis, kui tal onnestub toime tulla ootamatult kaela langenud elukoormaga.Mustikahonguline, romantiline ja humoorikas „… kes pole kunagi soonud homaari“ on motteline jarg Aliis Joe 2017. aastal ilmunud teosele „Viimane laev“. Aliis Joe on telerezissoor Elo Seliranna pseudonuum.