Найти книгу: "Salaparane lillenappaja"

Autor Mika Keranen (s. 1973) on Tartust vaimustunud soomlane, kes kirjutab eesti keeles laste seiklusjutte. „Salaparane lillenappaja“ on tema neljas jarjestikune raamat, mis jutustab Tartus, Supilinnas tegutseva „kriminalistikaga“ tegeleva laste salauhingu seiklustest. Seekord peavad lapsed selgitama valja, kes varastab Suplinnas lilli just siis, kui linna oodatakse kulla Soome presidenti. Nutikad lapsed seavad vargale loksu, mille ta neelab koos konksuga. Aga see on alles salaseltsi suurima seikluse algus, sest mitte keegi ei saa aru, miks Soome presidendi tutar naib seotud vargustega. Mika Keraneni esikromaani Varastatud oran? jalgratas (2008) pohjal esietendus 2010. aasta detsembris Eesti Draamateatris samanimeline lasteetendus. Autori teine romaan Peidetud hobedane aardelaegas palvis Kultuurkapitali 2009. aasta preemia. Molemad raamatud on tolgitud ka soome keelde. Loeb Piret Krumm.

Prantsuse kirjaniku Maurice Leblanci (1864 – 1941) kriminaalromaanide kangelane, harrasmees ja meistervaras Arsene Lupin on prantsuskeelsetes maades sama populaarne kui Sherlock Holmes inglise kultuuriruumis. Lisaks Leblanci kirjutatud paarikumnele teosele on Arsene Lupinist loodud arvukalt jaljendusi, nii kirjandusteoseid kui ka mange, koomikseid, filme ja telesarju.Kaesolevas kriminaalloos on peategelaseks korgseltskonda kuuluv maailmarandur d'Enneris, kellena Arsene Lupin seekord esineb. Nagu ikka, suudab voitmatu ja voluv kelm koige keerulisemadki olukorrad enda kasuks lahendada. Peadpooritavatest seiklustest valjub ta alati terve naha ja kuningliku saagiga.

"Kui kaugele on teadlased joudnud inimaju koige suuremate saladuste avastamisel? Inimkond teab vaga palju maailmast enda umber, kuid see, mis toimub meie peas, on jaanud siiani suuremas osas moistatuseks. Mis toimub seal kummalises maailmas – inimmeeles –, mis teeb meid nii iseloomulikult inimlikuks? Teadvus uhendab aistingud, ettekujutused, tajud, motted ja malestused ning vormib nendest ainulaadse sulami, mis moodustab meie isiksuse. Tanu sellele oleme teadlikud maailmast enda umber ja iseendast. Kuidas on voimalik, et see koik tekib justkui juhuslikult umbes kilogrammist ajurakkudest – see on uks maailma suurimaid lahendamata moistatusi. „Sinu teadvuse saladustes“ viivad maailma juhtivad aju-uurijad ja New Scientisti meeskond lugeja ponevale rannakule labi inimmeele, puudes jouda selgusele, mis see teadvus siis ikkagi pariselt on ning mida me voime selle kohta oppida siis, kui asjad viltu lahevad. Arutletakse selle ule, kas inimene suudab kunagi ehitada teadlikke masinaid, mida saame loomade teadvust uurides teada inimeste kohta, ja uuritakse vaba tahet. "