Найти книгу: "... kes pole kunagi soonud homaari"

Keskealine Aliis on Prantsusmaalt koju tagasi tulnud ja oma elu uutesse roobastesse juhtinud. Kuid uhel hetkel tuleb tal naasta lapsepolvekoju – vaikeasulasse, mida ta pole ule kahekumne aasta kulastanud. Otsekui virvatulukesed meelitavad malestused ta ohtlikule alale, kus peitub nii varjatud tundeid, aegunud kuritegusid kui ka voimalus leida toeline armastus. Koike seda muidugi siis, kui tal onnestub toime tulla ootamatult kaela langenud elukoormaga. Mustikahonguline, romantiline ja humoorikas „… kes pole kunagi soonud homaari“ on motteline jarg Aliis Joe 2017. aastal ilmunud teosele „Viimane laev“. Aliis Joe on telerezissoor Elo Seliranna pseudonuum.
Loeb Liina Tennosaar.

Paljastav telesaade on Monster High kooli koletiste elu kibedaks teinud ja paljud pogenevad uudishimulike tavakate eest. Clawdeeni kuum kuueteistkumnenda sunnipaeva pidu on ohus, aga tudruk ei suuda ettegi kujutada, et see ara peaks jaama. Melodyt painab teadmatus oma paritolu kohta ja ta otsustab selle valja uurida. Tode, mis lopuks paevavalgele tuleb, on ootamatu, kuid kummalisel kombel rahustav…Tegemist on Monster High? raamatusarja kolmanda osaga.

Keskealine Aliis on Prantsusmaalt koju tagasi tulnud ja oma elu uutesse roobastesse juhtinud. Kuid uhel hetkel tuleb tal naasta lapsepolvekoju – vaikeasulasse, mida ta pole ule kahekumne aasta kulastanud. Otsekui virvatulukesed meelitavad malestused ta ohtlikule alale, kus peitub nii varjatud tundeid, aegunud kuritegusid kui ka voimalus leida toeline armastus. Koike seda muidugi siis, kui tal onnestub toime tulla ootamatult kaela langenud elukoormaga.Mustikahonguline, romantiline ja humoorikas „… kes pole kunagi soonud homaari“ on motteline jarg Aliis Joe 2017. aastal ilmunud teosele „Viimane laev“. Aliis Joe on telerezissoor Elo Seliranna pseudonuum.

Meil on aarmiselt hea meel jagada teiega lugu, mis on toestuseks sellele, et sihikindlus ja kirg oma tegemiste vastu viivad sihile olenemata vanusest – saage tuttavaks Liisiga, kelle missiooniks paasta maailm iga paev vrapiga, on olnud juba 11-aastasest saadik!

Juba siis olid Liisil oma tulevase toidukoha menuud valmis, vahemalt restorani mangus. 16-aastasena uhendati joud isaga ning 2015 avati Eesti esimene vrapikohvik. Tanaseks on Liisil kohvikuid Wrap’n’Roll juba kolm. Kolmekaigulised ohtusoogid, tervislik elustiil ning loomingulisus on Liisit koitnud juba varasest elueast. Enda teadmisi taiendab Liisi hetkel Eesti Ettevotluskorgkoolis Mainor turunduse ja arijuhtimise erialal. Hea huumorimeel, vastutustundlikkus, tanulikkus, elu usaldamine ning hindamatu isa tugi on Liisi viinud sinna, kus ta tanaseks on.

Tolkinud Lauri Liiders Toimetanud Anu Vane Kujundanud Virge Ilves 448 lk Kirjastus Tanapaev See lugu jutustab sinust. See on lugu sellest, kes sa oled ja kuidas sa selliseks said. See on su isiklik lugu, kuna sinus kehastunud elu edasikandumise rada on unikaalne, ja sama kehtib koigi kunagi elanud inimeste kohta. Kuid see on ka meie uhine lugu, sest me koik kanname oma geenides kogu oma liigi ajalugu: sunde ja surmi, haigusi, soda ja naljahadasid, randeid ja ohtralt seksi. Alates 2001. aastast, kui teadlastel onnestus esmakordselt inimgenoomi lugeda, on sellest saanud koiksugu vaidete ja vastuvaidete, muutide ja oletuste ammendamatu allikas. Adam Rutherford on aga seisukohal, et peaksime vaatama oma genoomi mitte kui kasiraamatut, vaid hoopis kui eepilist poeemi. DNA maarab meie kui individuaalide kohta palju vahem, kui oleme siiani uskunud, aga see on tohult oluline meie kui liigi sisukohast. Oma kaasakiskuvas rannakus ule geneetika aina laienevate maastike selgitab autor, mida geenid raagivad meile tanapaeval ajaloo kohta, ja mida koneleb ajalugu geenidest. Neandertallastest morvadeni, punapeadest rassini, surnud kuningatest katkuni, evolutsioonist epigeneetikani – see on toeliselt valgustav ja paljastav portree sellest, kes me oleme ja kuidas me endaks saime.