Найти книгу: "Lasnamae lunastaja"

Romaani „Lasnamae lunastaja“ teema on valus ja tanapaevane – peategelaseks on Lasnamael elav venelanna Natalja Filipovna, kes peab uksinda seisma kooliskaiva tutre heaolu eest ja voitlema oma eluvoitlust. Tema rahulikku ja kindlustatud elu vapustab koondamine heast tookohast tehases. Romaan jutustab Natalja Filipovna katsetest tekkinud olukorras hakkama saada ja oma tutart koolitada. “Lasnamae lunastaja” on kirjutatud autorile omasel meisterlikul moel ning selles avaldub tema sugav inimesetundmine ja psuhholoogiline tapsus.
Loeb Karin Tammaru.

Lasnamae paneellinnak ei ole kunagi olnud eestlaste unistustekodude nimekirjas. Seda Tallinna linnaosa tajutakse vaenuliku voora territooriumina.Viktoria Ladonskaja on labi ja lohki Lasnamae tudruk. Seda raamatut kirjutades otsis ta iseenda kaudu vastuseid sageli kolavatele kusimustele: miks venelased siia tulid? Miks nad ei ole ara lainud? Kuidas on lood nende eesti keelega? Millega nad toestavad, et on Eestile lojaalsed?Autori lapsepolves ja nooruses 1980.–90. aastatel mangiti Lasnamae ouedel, poolelijaanud ehitustel ja tuhermaadel ohtlikke mange. Emad tundsid muret ja manitsesid lapsi ettevaatusele. Hirmutunne istus lasnamaelastes sugavalt sees. Hirm roovimise ees, hirm sattuda teisest rahvusest kamba teele, hirm jaada kodakondsuseta.Autor kirjeldab oma lapsepolve ja nooruse Lasnamaed vahedalt ja empaatiaga. Siin on Vladivostokist Eestisse sattunud meremees, kellest saab kirikuteener; eestlannast loovinimene, kes suhtleb naabritega labi suletud rauduste; teismeline tudruk, kes paiskab vanematele vihahoos nakku: „Ma vihkan teid, sest te olete venelased!”; uulitsapoiss, kes leiab oma lunastuse Eesti Vene Teatris. Teost labib vene oigeusu teema, mille olemust vaadeldakse just Eesti kontekstis.