Найти книгу: "Kuldkalake"

Uhel saarekesel vaikeses lagunenud hutis elasid kord mees ja naine. Nad olid suures vaesuses. Mees viis iga paev vorgud vette, et toidupoolist puuda, kuid saak oli nii vaike, et hoidis neil vaevu hinge sees. Uhel paeval, kui mees laks vorke valja votma, tundis ta seal midagi rasket. Ta suutis selle vaevu paati tommata! Vork oli aga peaaegu tuhi, seal siples vaid uks vaike kala. Kuid see ei olnud mitte tavaline kala. Tegu oli kuldkalaga, kes utles inimkeeles: „Ara puua mind soogiks, hea mees! Lase mind tagasi sugavasse sinisesse vette ja ma taidan ukskoik millise su soovi. Mees motles ja utles lopuks: „Ma ei vaja tegelikult midagi. Mine tagasi vette.“
Vene muinasjutt