Найти книгу: "'n Bruid vir Graaf Debussy"

Jean-Paul Debussy is al dertig, die ouderdom waarop ’n Franse edelman veronderstel is om te trou en besadig te raak. Hy moet binne ’n maand ’n aanvaarbare bruid vind, anders word hy onterf. Hy kom dan ook sy bruid, Simone, op ’n stormnag in ’n herberg tee. ’n Misverstand dryf hulle egter uiteen . . . maar Simone besluit om haar man terug te wen.

Varvika, originaalse ja sugavamottelise fuusiku, Nobeli preemia laureaadi Erwin Schrodingeri (1887–1961) raamat “Mis on elu?” on koostatud tema 1943. aastal Dublinis peetud loengute alusel. Teost on loetud moodunud sajandi mojukamate kirjutiste hulka. See kujutab endast monede elu saladuste moistmise katset, puuet segada omavahel fuusikat ja bioloogiat ning teos on suuresti mojutanud meie praegust vaatenurka elule. Sellegipoolest ei tasu raamatust otsida selgelt formuleeritud vastust pealkirjas esitatud kusimusele.

Ulmekirjanduse sunni- ja arengulugu on sama ponev kui ulme ise. Vanad pulpajakirjad, kadunud maailmad oma dinosauruste platoodega, Tarzan ja inimahvid, Jules Verne’i majesteetlikud leiutised, aurupungi mehaanilised tehisinimesed, ajareisid ja Asum, tulevikuseks ja Veenuse dzunglid, barbar Conan ja Robert E. Howardi mustiliselt realistlikud fantaasiamaailmad, tulevikku ette nagev ulme, Isaac Asimov, Poul Anderson, Ray Bradbury, Philip K. Dick, Michael Moorcock, George R. R. Martin, Jack McDevitt, Alastair Reynolds, Clifford D. Simak ja John Wyndham ning teised meil pohjusega armastatud ulmekirjanikud – koik see moodustab omamoodi kaleidoskoopilise pildi ulmekirjanduse ajaloost, kaardistatud volumaailma, mis oma kirjususes loob neist kaleidoskoobikildudest siiski tervikpildi kogu ulme ajaloost, alates H. G. Wellsist ja E. R. Burroughsist kuni Robert A. Heinleini ja Arthur C. Clarke’ini. Raul Sulbi (1977) on lopetanud Hugo Treffneri Gumnaasiumi, oppinud Tartu Ulikoolis ajalugu ning tootanud aastaid ajakirjanikuna Sirbis ja Postimehes. Ta oli 1995. aastal Eesti Ulmeuhingu asutaja ja esimene president ning aitas 1998. aastal kaima lukata veebiajakirja Algernon, ulmehuviliste aastakokkutulekuid Estcon ning Eesti ulme aastaauhindade Stalker valjaandmist. Kirjastuses Fantaasia ilmuvad tema koostatud sarjad Orpheuse Raamatukogu, Taheaeg, Hirmu ja ouduse jutud ning Robert Silverbergi valitud teosed. Sulbi on koostanud ja toimetanud kumneid Eesti ja valismaiste autorite ulmeraamatuid: romaane, autorikogusid ja antoloogiaid. Ta on populaarse ajalooulevaate «Troonide mang: Rooside sojad Yorkide ja Lancasterite vahel 1455–1487» autor (Viiking 2016).

This is a chapter from Alex Ross’s groundbreaking history of twentieth-century classical music, ‘The Rest is Noise’. Further extracts are available as digital shorts, accompanying the London Southbank festival programme.Profiling Debussy and Schoenberg, two of the century’s earliest innovators, Ross traces the development of atonality, and with it the reinvention of Western harmonic tradition.Now a major festival running throughout 2013 at London’s Southbank, The Rest is Noise is an intricate commentary not just on the sounds that defined the century, but on art’s troublesome dance with politics, social and cultural change.Alex Ross is the New Yorker’s music critic, and the winner of the Guardian First Book Award and the National Book Critics Circle Award for The Rest is Noise, which was also shortlisted for the Samuel Johnson and Pulitzer prizes for non-fiction.

Piibel on raamat, mis on kujundanud tervet Laane kultuuriruumi ja ajalugu ning mille eri tolgendustest on soltunud riikide ja rahvaste saatused. Piiblit on tolgitud rohkem kui 2000 keelde ning see on vaimseks teejuhiks igale kolmandale inimesele maailmas. Ometi on tegu keeruka tekstiga, mille kujunemislugu on pikk ja kaanakuterohke. Briti kirjanik ja ajaloolane Karen Armstrong vaatleb, mil moel suuliselt levinud ja vaga erinaolistest allikatest parit parimustekstid muutusid kirjapandud puhakirjaks, eri raamatutest koosnevaks kristluse baastekstiks ja kuidas erinevatel ajajarkudel on muutunud viis, mil moel Piiblit loetakse ning mida sealt otsitakse. Seda on oluline moista ajal, mil puhakirjade aarmuslikud tolgendused voivad olla ajendiks vihale ja vagivallale. Just seeparast on vajalik naha, mida puhakiri endast kujutab ja mida mitte. Karen Armstrong (1944) on sundinud Suurbritannias. 18aastaselt astus ta Rooma-Katoliku kiriku alla kuuluvasse Puha Jeesuslapse uhingusse, et saada nunnaks. Seitse aastat hiljem lahkus ta sealt ja puhendus opingutele Oxfordi ulikoolis. Ta on avaldanud ule veerandsaja raamatu ja arvukalt artikleid, milles ta analuusib religioonide tahtsust ning tutvustab erinevate religioonide uhiseid arusaamu. Neist olulisimaks peab ta kaastunde pohimotet. Eesti keeles on varem ilmunud Armstrongi raamatud „Islam” (Ilmamaa, 2003), „Luhike muudi ajalugu” (Eesti Paevaleht, 2006) ja „Jumala ajalugu” (Varrak, 2007). „„Piibel. Biograafia“ on apoloogia uhest kuljest kristliku fundamentalismi vastu, mis kohtleb teksti vaaralt, tostes sonasonaliselt uhe teksti esile teiste tekstide arvelt, ja mistottu toimub evangeeliumi jahmatav moonutamine. Teisalt on see apoloogia aga suunatud sekulaarse fundamentalismi vastu, mille kohta autor vaidab, et tegemist on religiooni suhtes samamoodi kitsarinnalise, eelarvamusliku ja ebatapse arutlusega. Kaesolev tolketeos on Eesti oludes ajakohane ja vajalik, sest eksisteerib vajadus Piibli kui puhakirja tahenduse ja tekkeloo kirjelduste ja nende selgituste ning kusimuse pustituse jarele, mis seostaks teksti kontekstiga ning aitaks kaasa moelda praegusaja uhiskonna aktuaalsetes usulistes probleemides. Nagu ka kaesoleva teose lopus sedastatakse, on uskudevaheline moistmine ja koostoo praegu ellujaamiseks vajalikum kui kunagi varem.” Ergo Naab, PhD