Найти книгу: "Flandria paevik"

Kirjanik Tonu Onnepalu veetis 2007. aasta sugisel kuu aega Brusseli lahedal Flandrias vanas majas, kus moned toad olid moeldud kulalistubadeks kirjanikele. Kaesolev raamat ongi seal kirjutatud, kuid Onnepalu ei kirjuta sugugi ainult Flandriast, kuigi ka sellest maast, selle keelest, ajaloost ja kirjanike maja lahimast umbrusest saab nii mondagi teada. Onnepalu motiskleb mineviku ja oleviku, maa-ja linnaelu, Eesti ja Euroopa, uksinduse ja suhtlemise, kirjanduse ja elu ule. Ta vaatab looduse muutumist oma lahemas umbruses ja kirjeldab seda vaga haaravalt. Tonu Onnepalu on uks neid Eesti kirjanikke, kelle motisklusi on toepoolest huvitav lugeda, tema keel on vaga ilus, loomulik ja voolav, ta mottekaigud on haaravad ja teadmised laialdased. Raamat, mis pakub toelist lugemismonu ja ka ajendit jarelemotlemiseks.
Loeb Ingrid Margus.

Litteraria: eesti kirjandusloo allikmaterjale, 7. vihik

Litteraria: eesti kirjandusloo allikmaterjale, 9. vihik

Vene kirjandusklassiku 1850. aastal ilmunud jutustus 19. sajandi vene aristokraatia elust ja inimese voorandumisest.

Kaesolev raamat pohineb faktidel, mitte valjamoeldistel. Neil lehekulgedel kirjeldatud sundmused on toesti aset leidnud. Teose aluseks on sajad intervjuud, kirjutised, heli- ja videosalvestised, toesti aset leidnud vestlused ning eelkoige vaatlemine. Koik tegelaskujud, nii vaiksemad kui ka suuremad tegijad, on toelised ja kuigi nende lood voivad tunduda kohati uskumatud, voite kindlad olla, et need ei ole ajakirjanduslikud liialdused ega valjamoeldised vaid Vatikani pentsiku maailma ja sundmuste tapne kroonika.

MARI METSALLIK on erakliku eluviisiga noor neiu, kes elab kaunite metsade vahel, koos loomadega, keda ta vaga armastab. Muinasjuttudesse, igavesse armastusse ja unistuste taitumisse uskuv kaunitar peab oma parimateks sopradeks ingleid, kelleta ei moodu ukski tema paev. Ta on puhendunud teemadele, mis tutvustavad elu loodusega kooskolas, loomadele, ravimtaimedele ning tervislikule toidule. Mari huvi tervendamise, vaimsuse ja looduslike raviviiside vastu on parit juba varajasest east, tema vaimsete huvidega perekonnalt – tervendajast emalt, metsakoopas elanud vanaemalt ning kulanoiast ja ravitsejast vanavanaemalt. Hooliva suhtumise eeskujuks peetud looduslaps Mari Metsallik usub, et vaid tingimusteta armastus ning vagivallatu suhtlemine suudavad tuua rahu ja harmoonia tagasi Maa peale. Noore ea kohta kirju ja seiklusrikka elulooga tudruk evib hammastavalt sugavat vaimset tarkust ning on teinud viimastel aastatel elus suuri muudatusi, sealhulgas loobunud tahke toidu soomisest, uskudes, et keha voivad toita kulluslikult puhas ohk, armastuse energia ja Looja valgus. Raamatusse on poimitud ka luuletused Mari varalahkunud vennalt Tonult, kellega ta oli vaga lahedane. Siiras ja sudamlik ning praktiliste nouannetega rikastatud “METSHALDJA PAEVIK” viib lugeja rannakule lummavatesse ja kohati muinasjutulisena tunduvatesse mottemetsadesse, kus elamine, olemine ja hingamine on helge ja kerge.