Найти книгу: "Vuur op die horison"

Vuur op die horison is ’n meesleurende roman wat strek van 1846 tot 1903, met die Anglo-Boereoorlog as brandpunt. Generasies en kontinente word omspan: die leser word meegevoer na o.m. die Suid-Afrikaanse goud- en diamantvelde, Victoriaanse Engeland, Matabeleland, Portugal, die eilande van Indie en selfs die barre vlaktes van Argentinie. Nog meer onvergeetlik as die drama en verskrikking van oorlog is die krakters wat Engela van Rooyen geskep het – mense wie se lewensloop die leser aangryp en enduit betrek, filmiese karakters soos die aartsaantreklike Frans Viljoen uit die vooraanstaande Viljoens van Grootverlangen; Gerrie die onverskrokke Boeremeisie; Michael Dalmain, adellike Britse erfgenaam wat op verskroeide aarde leer liefhe; wispelturige Memorie met haar houvas op mans; wyse, toegewyde Mmeme; onbeholpe Ingenaas, wie se omgee vir sy “liefkentjies” alles oorheers. Vuur op die horison is bo alles aangrypend in sy uitbeelding van universele menslikheid wat tot die uiterste beproef word.

Harry Dresden on volur, kes aitab Chicago Politseiametit juhtumitega, mis uletavad inimvoimete ja inimkujutlusvoime piire. Sest vahel juhtub igapaevaelus kummalisi ja maagilisi asju, mille keskel inimesel sugugi hasti ei lahe. Kui politsei Dresdeni kohutava topeltmorva puhul appi kutsub, aitab ta neid alguses raha parast, sest volurid on ju vaesed, kuid asi laheb kiiresti isiklikuks. „Minu nimi on Harry Blackstone Copperfield Dresden. Voite seda noidumiseks kasutada, kui riskite. Olen volur. Kain tool uhes kontoris Chicago kesklinnas. Enda teada olen riigi ainus avalikult praktiseeriv volur. Leiate mu telefoniraamatu kollastelt lehekulgedelt alajaotusest „Volurid”. Uskuge voi mitte, olen seal ainus. Mu reklaam naeb valja nii:HARRY DRESDEN – VOLURKadunud asjade leidmine. Paranormaalsed uuringud.Konsulteerimine. Noustamine. Moistlikud hinnad.Armujooke, tuhjaks mitte saavaid rahakotte, pidusid ega muid lobustusi ei pakuta. Te ullatuksite, kuuldes, kui paljud inimesed helistavad mulle ainult selleks, et kusida, kas motlen seda tosiselt. Aga kui oleksite nainud selliseid asju nagu mina, kui teaksite pooltki sellest, mida mina tean, siis te ei kahtleks pormugi selles, et ma motlen seda tosiselt.“

Trantori impeerium on aastal 11000 uha laienemas, kontrollides peaaegu pooli asustatud maailmadest. Soltumatu planeet Sark on vallutanud Florina planeedi ja kaubitseb selle suurima rikkuse, kullast kallima taimega, mida saab toodelda elastsemaks ja tugevamaks kui metall. Ootamatult satub Florina kulaelanike hulka malu kaotanud mees Rik, kelle kohalik kulavanem uhe talutudruku hoolde usaldab. Pikkamooda hakkab Rikile meenuma mingi kohutav saladus, et koik Florinal on maaratud hukkuma, kui ta ei tegutse – kuid saladuse uksikasjad meenuvad vaid jark-jargult, kui uldse… Selgub, et paljudele poliitilistele joududele tema ja ta sonum ei meeldi ning ta on sunnitud pogenema. Algab keeruline mang sarklaste, florinalaste ja trantorlaste vahel, mille votmeks on seesama maalane Rik.

Vene autorite jutukogumik. Koostanud ja tolkinud Veiko Belials. Sari: Sundmuste horisont. 256 lk. Raevu paevade teise valiku siduv motiiv, nagu pealkirigi utleb, on sissetung. See voib tulla kosmosest voi hoopis lahemalt, teistsugusest dimensioonist voi meie endi hulgast, aga igal juhul sunnib see inimesi tegema valikut, avab nende olemuse, sunnib seisma silmitsi raevu paevadega. Just seetottu on selles valikus koos nii lootus kui lootusetus, traagika ja romantika, tillukesed kangelasteod ja suured pettumused, aga ka motestatud ja mottetud eneseohverdused. Ja jaab igauhe enda otsustada, kas me oleme „maailma parimad kiskjad”, nagu utleb ajakirjanik Enguerrand „Loomavas juunis”, voi „korgkultuurne rass, kellel puudub agressiivsus teistlaadi moistusliku elu esindajate vastu, rahu ja headuse kandjad, torvikuleek pimeduses”, nagu valjendub minategelane Maksim Tihhomirovi jutus. Ja kas see viimane maaratlus on tosine voi iroonilis-sarkastiline.

Harry Blackstone Copperfield Dresden on volur, kes aitab vahel politseid, kui neile satuvad ette juhtumid, mis voivad olla korda saadetud volukunsti abil. Seekord toimuvad Chicagos ja selle umbruskonnas vaga kummalised ja verised morvad ning iga taiskuu ajal tuleb neid uha juurde. Kiiretempolises ja pingelises loos onnestub Harryl vaga paljudes tegelastes surmavaenu tekitada. Politseiulem Murphyga seob teda tuli-leppimise suhe, mille jooksul kumbki teist nagu eriti ei usaldaks, kuid teisalt – kelle peale neil siis ikka loota on. «Beebi esimeses naerus on rohkem maagiat kui uheski tuletormis, mille volur suudab kohale manada, ja arge laske kellelgi endale midagi muud vaita. Maagia tarkab sellest, mis on sinu sees. See on osa sinust. Pole voimalik luua loitsu, millesse sa ei usu.»

„Torkeotsingu“ tegevus leiab aset alternatiivajaloolises Eestis. See on maailm, kus Venemaa on killustunud, Eesti Foderatsioon ulatub Riiast Jaanilinna ja Kardlast Pihkvani, ning kuna ei toimunud Liivi ega Pohjasoda, elab siin 10 miljonit inimest: eestlased, liivlased, latlased ja venelased. Kaevandatakse fosforiiti ja uraani, joudsalt edeneb geenitehnoloogia ning korporatsioonid ajavad nii seaduslikku kui illegaalset ari. Maris Alvin on endine sojavaelane, kelle isa oli omal ajal allilmaorganisatsiooni Uhiskassa juht. Maris peab voitlust isiklike minevikudeemonitega ja on varjupaika otsinud Vonnu Psuhhoneuroloogiakliinikus. Uhel sugishommikul on tema palatiseina taga Kaitsepolitsei inspektorid, kes uurivad Marise endiste teenistuskaaslaste poolt sooritatud roovmorva Kaitseministeeriumi salajases diagnostikalaboris, ainult et need teenistuskaaslased peaksid paberite jargi ammu surnud olema.Romaanis on ootamatuid poordeid, traagikat ja ei puudu ka romantika. Nagu koik head lood, on ka „Torkeotsing“ lugu armastusest ja kattemaksust.