Найти книгу: "Vaba ja metsik"

Vaba ja metsik on minu olemus. Minu arvates on see viis, kuidas armuda elusse. Kuidas siis? Julgedes lasta end roomul juhtida ja elades oma reeglite jargi. Looduslahedaselt tanapaevases linnas. Oma mullis. Mullis, kus on too, mille olen endale ise loonud, naturaalne kodu ja vaike laps, kellega mul on voimalik rohkelt aega veeta. Selles mullis on ka kusimise, kahtluse alla seadmise ja otsustamise kindlust, teistmoodi valikute tegemist ja julgust erineda. Vahe plasti, ravimeid, meiki, kiirmoodi ja peavoolumeediat, hoopis siirad suhted, lahedus ja ehe, kaamosekindel room – pudi-padi ma ei osta, uudiseid ei tea ja ilmast raagin harva. Sellest raamatust leiad 100 siirast ja ehedat isiklikku miniatuuri taipamistest ja kogemustest, kuidas armuda elusse. Ulepeakaela.
Merit Raju: Minu motteist said alguse igasuvine Joogafestival ja Hingele Pai ajakiri, samuti mitmed elust inspireeritud raamatud. Mu ellu on ponevaid varve toonud kundalini, rasedate ja naerujooga opetajakoolitused ning hingamisterapeutide kursus ja oppimisse panustan jatkuvalt iga paev. Erialalt olen Hamburgi ulikooli rahvusvahelise juhtimise magister. Mulle teevad kodus roomu seitsmeaastane poeg ja kolmevarviline kass.

Juuti poolsaarelt parit kimbrite muistse hoimu raevukat poega tabab jumalate ebasoosing. Ballimar Kimbrung, iidse suguvosa viimane parija, jaab saksilaste pealiku Wulfgar Wulfingi ruusteretkega ilma omastest ja vaarilisest aust, sattudes orjasarasse. Varjatud, ent seda vihasem kattemaksuiha kihutab noort ulikut nii nou kui veretooga astuma samme murdmaks vaenajate vagevust.„Hundipaikese aeg. Metsiku jahi algus” on Tamur Kusnetsi esimene raamat. Huvi Suure Rahvasterandamise vastu on kihutanud teda panema kirja lugu, milles poimuvad salanou, vagivald ja truudus suguvosa heale nimele. Tamur, kes ise veretutes, ent seda higisemates heitlustes samuti mooka keerutab, elab Tartus koos naise ja kolme pojaga ning tootleb loo teist osa lugejasobralikuks. Tamur teenib riiki ohvitserina Eesti Kaitsevaes.

Teise maailmasoja jarel vajus Euroopa kaosesse. Maad olid laastatud, terved linnad maatasa tehtud ja ule 35 miljoni inimese tapetud. Suuremas osas Euroopast olid institutsioonid, mida peame tanapaeval enesestmoistetavateks – politsei, ajakirjandus, transport, omavalitsused ja riigi valitsus – kas taiesti puudu voi end lootusetult kompromiteerinud. Kuritegevus kasvas taevakorgusse, majandused varisesid kokku ning Euroopa inimesed vaevlesid naljahada piiril. Sojajargseid aastaid kasitlevas labimurdelises uurimuses kirjeldab Keith Lowe kontinenti, kus endiselt maratseb vagivald, kus suured rahvaruhmad pole veel leppinud tosiasjaga, et soda on loppenud. Ta visandab pildi konflikti paranduseks olnud vaardunud moraalist ja kustutamatust kattemaksuihast. Ta kirjeldab etnilisi puhastusi ja kodusodasid, mis poorasid pea peale tavaliste inimeste elu Laanemerest Vahemereni, ning uue maailmakorra loomist, mis toi vapustatud kontinendile viimaks stabiilsuse. Nagu Lowe naitab, eksisteerisid need teemad kogu Euroopas – nii idas kui ka laanes. Kaheksas keeles originaaldokumentidel, intervjuudel ja teaduskirjandusel pohinev „Metsik manner“ on aken pogusasse kaootilisse perioodi Teise maailmasoja lopu ja kulma soja alguse vahel. See on antud perioodi ajaloo esimene ulatuslik kasitlus. Keith Lowe on tootanud enam kui kumme aastat ajalooteoste kirjastajana, kuid nuud puhendunud taielikult kirjutamisele ja ajaloouurimisele. Ta on Teise maailmasoja tunnustatud autoriteet, kes esineb sageli televisioonis ja raadios nii Suurbritannias kui ka Ameerika Uhendriikides. Lowe? sulest on ilmunud kriitikute tunnustuse palvinud teos „Inferno: The Devastation of Hamburg, 1943“.

Brasiillanna Clarice Lispector (1920–1977) on XX sajandi voimsaim Ladina-Ameerika naiskirjanik, kelle kohta on oeldud, et ta nagi valja nagu Marlene Dietrich ja kirjutas nagu Virginia Woolf.
Seal, kus on kahvatu naoga hetked, oimetud seinad, kus hamarad ruumid lainetavad minestuse aarel, hagused asjad kiiguvad toanurkades, kuhu langeb kinnisilmi udu – see on paik, kuhu Brasiilia uks kuulsamaid modernistlikke kirjanikke, Clarice Lispector, oma lugeja viib. Romaani peategelase, isepaise Joana metsik suda aimdub tema sisekaemusest ning tundmustest, mida umbritsevad inimesed ja elusundmused temas tudrukupolve, armumise ja abielu jooksul aratavad. Tundmatu 23-aastase noore naise avaldatud romaan tekitas ilmudes oma uudse ja vaga isikuparase stiiliga toelist sensatsiooni ning andis kirjanikule huudnime Orkaan Clarice. Lispector sundis Laane-Ukrainas, kuid juutide massilise tagakiusamise tottu oli perekond sunnitud pogenema ning emigreerus Brasiiliasse, kui Clarice oli kaheaastane. Tema tuntumate teoste seas on novellikogumik „Peresidemed”, romaan „G.H. passioon” ning veidi enne surma ilmunud „Tahetund”. Kirjanik loob oma teostes unenaolise maailma tais ahma, tavatuid vordlusi, segaseid sonu; aeg on segi paisatud, asjad ja tegelased ilmuvad ootamatult, muudavad kuju, moonduvad ja segunevad uksteise sisse. Juba esikteoses „Metsiku sudame ligi” (Perto do coracao selvagem, 1943) on esindatud Lispectori loomingu eriomased jooned: kiretu sisekaemus, argisuse analuus, oovastav neutraalsus, poeetiline ja voorastav keelekasutus.

Cheryl Strayedi (snd 1968) „Metsik” on eelkoige raamat eneseotsingust. Autori elu oli igas mottes karile jooksnud, kui ta langetas otsuse terveks suveks uksinda metsikusse loodusse matkama minna, et koige ule jarele moelda ja hingeliselt terveks saada. Selle motte viis Strayed ellu Pacific Crest Trailil, rajal, mis kulgeb mooda Vaikse ookeani Ameerika-rannikut aaristavaid magesid ega ole kaugeltki kergete killast. Strayed kirjeldab humoorikalt enda kui kogemusteta kaugmatkaja katsumusi raskel rajal, maalib haaravaid pilte kaunist loodusest ja kohatud inimestest, pikib koige selle sekka motisklusi ja tagasivaateid oma eelnenud elule. Matk ja uksindus tekitavad teistmoodi ellusuhtumise ja viivad lopuks eneseleidmiseni.Tanavu detsembris linastub ka raamatu pohjal valminud film, mille stsenaristideks on Cheryl Strayed ja Nick Hornby ning peaosa mangib Reese Witherspoon.344 lk

Huvipakkuv raamat neile, kes usuvad, et keeles on veel palju avastamata asju. Kiri ja kirjasusteemid on leiutised, mis on muutnud ajaloos koige rohkem inimese motlemist. Kuidas muutub kiri lahitulevikus? Milliseid muutusi voib see kaasa tuua kultuuris ja motlemises? Kuidas on keel seotud teiste margisusteemidega?