Найти книгу: "Antonidese keelatud naine"

Ta tahab oma naist tagasi – oma voodisse! Ally on PJ Antonidese elus tagasi ainult uhel pohjusel – et saada mehe allkiri nende lahutuspaberitele. Kuid Kreeka ulbe arimees PJ keeldub millelegi alla kirjutamast…

Kaunis Aria Milborne tunneb korgseltskonda liigagi hasti. Tema isa, kurikuulus Sir Gladstone Milborne, oli raisanud kogu perekonna vara oma pillava eluviisiga koikvoimalikes rahvusvahelistes kuurortides. Aria oli oppinud vihkama rikaste arahellitatud ja mottetut elustiili.Nuud on ta isa surnud ja perekond havingu aarel ning Aria moistab, et peab leidma tookoha, aitamaks oma venda, kes puuab meeleheitlikult valtida perekonna moisa mahamuumist. Nad molemad armastavad Queen’s Follyt, mis on olnud Milborne’ide valduses ule nelja sajandi. Tookoht polomangijast Ameerika miljonari Dart Huroni sekretarina viib aga Aria tagasi sellessesamasse korgseltskonna maailma, mida ta polgab. Lopuks leiab ta armastuse maailmas, mida ta ei usalda, ja onne mehega, keda arvas vihkavat.

Hea sober! Eestlane on juba aegade hamaruses poletanud alet ja niimoodi oma kumne kuune ning ihurammuga polismetsi raadanud, et sealt siis raske ning tapva tooga oma perele pollumaad saada. Nii monigi kord on teda selle rohke talupojahigiga niisutatud maa pealt valismaiste sundijate poolt jalle kaugemale metsa aetud, kus ta on pidanud ellu jaamiseks koike uuesti otsast alustama. Eesti talumeest on nendelt oma esivanemate higi ja verega kattevoideldud polistelt maadelt kuuditatud Siberisse, on aetud kolhoosidesse ja igasuguste erastamiste ning arastamiste tulemusena jalle sunnitud alustama praktiliselt nullist. Teda on kagistatud ule jou kaivate maksude ja pollumehele kahjulike seadustega, kuid ta on ikka ja jalle tousnud ning koigi ja koige kiuste, kaed mullas ning tagumik paljas, eestlase jonnakusega edasi ruganud. Kaua ta veel niimoodi suudab rugada ja eestlase poliseid traditsioone jatkata, teab ehk vaid Jumal taevas… Olgu kaesolev ullitis tagasihoidlikuks katseks teadvustada kaasaegse talumehe elu ja probleeme laiemale uldsusele. Head lugemist! Autor. Mai, 1999.

Pohjamaiselt karge Shetlandi saarestiku varasuves levib porutav uudis: Lerwicki lugupeetud arimehe ning kalapaatide omaniku Peter Fae tutar Margaret peab plaani abielluda erakordselt nagusa, kuid kergemeelse kaluri Jan Vedderiga. Noormeest on harjutud nagema rohkem kortsis ja tantsuplatsil kui kirikus, ta on mees, kellega tasub pigem flirtida kui abielluda. Noorte enesekesksus ja tarmukus hakkavad peagi nende onne varjutama. Vaikest rolli ei mangi siin ka valja maksmata jaanud kaasavara, eelarvamused ning halb onn. Juba hapraks muutunud abielusidemed pannakse loplikult proovile, kui kortsikakluses pussitada saanud Jan uhel ohtul rannakaljudelt kaob. Teos on sissevaade kahe teineteist armastava inimese kasvamisse: nende katsumustesse, kiindumusse, eneseuletusse ja usku – ellu enesesse.

Amazonase vihmametsa sugavustes ei elagi rikkumata indiaanlased, vaid evangelistidest usuhullud, kes nappavad palmiokstest ehitatud kiriku generaatori jaoks bensiini, kannavad vimma veel sugavamal metsas redutavate aarmuslike katoliiklaste vastu ja panevad oma kulale nimeks New York. Seal pesitseb ka naljane vanaema, kes meie puutud hargkonnad salaja nahka pistab. Igapaevaelusse toovad kohalikud monusat suminat sellega, et joovad end vanade naiste kaaritatud suljejoogist purju ja parast kardavad, et valged mehed tulid neilt nagusid kuljest ara loikama.Uhesonaga, seal ikka juhtub. Ning loomulikult umb­ritseb kogu seda sigrimigrit mustiline loodus, mis haarab endasse ja ei lase enam lahti. Olen end ninast sabani sidunud selle ageda ja elu tais maailmaga – nuud viin sinna seiklema ka teisi. Kaesolev jutustus aga aitab ehk pigem vaimusilmas Amazonasesse rannata. Siin kaante vahel on moned lood, mis on aset leidnud seitsme aasta jooksul, mil olen Peruu ja Kolumbia Amazonases elanud ja seigelnud.Ivo Tsetorkin

Praegu on parim aeg, et olla naine: meil on haaleoigus ja meil on Pillid ja meid pole juba 1727. aastast noidadena poletatud. Moned hairivad kusimused on siiski jaanud… Miks ma pean ennast vahatama? Kas mul tuleks kasutada Botoxit? Kas mehed vihkavad mind salaja? Kuidas kutsuda oma vagiinat? Miks rinnahoidja haiget teeb? Ja miks koik muudkui kusivad, millal ma juba lapse saan? Raamatus “Kuidas olla naine” vastab Briti aasta kolumnist Caitlin Moran koigile neile ja ka paljudele teistele naiseks olemist puudutavatele kusimustele, toetudes omaenda kogemustele lapsepolves, teismeeas ja noore naisena.