Найти книгу: "Tattnokk ehk lapsed pole milleski suudi!“"

Miks tegelikult: – osa lapsi ropendab? – toad ise segi lahevad? – lapsed omavahel riidlevad? – vahel oppimata on? – riided, porandad ja lapsed ise maarduvad? – vahetevahel und ei tule? – monedel lastel kuuned naritud on? Sellest ja paljust muust kirjutab lobusas juturaamatus “Tattnokk ehk lapsed pole milleski suudi!” kahe lapse isa Tarmo Tuule.

„Kui tahad suua, mine tanavale kerjama nagu teised,” jatkas vanaema. Mattias kuulas ta ara ja tahtis ema tuppa hiilida, kuid vanaema ei jatnud: „Kas sa ei oska ise minna voi? Ma aitan sind!” Ta vottis vaikese Mattiase kraest kinni ja poissi ukse poole tirides lisas: „Tanav on sealpool, mine!” Ning vanaema viskas poisi tanavale. Mattias ei saanud arugi, kui ta juba valjas oli. Uks murtsatas tema selja taga kova prommuga kinni.Igapaevaelus me tihti ei markagi tanaval hulkuvaid lapsi. Selle raamatu autor on kasvatanud oma peres mitut endist tanavalast. Jutustus „Tanavalapsed” on kirja pandud nende raagitu pohjal. See, mida nad on pidanud labi elama, et endale elatist teenida, et kohutait suua saada, on ebainimlik ja sokeeriv. Need lapsed on kokku puutunud kogu selle rampsu ja halastamatusega, mis tanavaeluga kaasas kaib. Nad elasid tanaval, vahel ka oma kodus ja turvakodudes juba kolm aastat. Vaiksem oli nelja- ja suurem viieaastane, kui algas nende seiklusrikas ja karm elu… „Uus algus” jutustab linnatanaval kasvanud vendade kohanemisest uue eluga kasuperes ning vaikeses kulakogukonnas. Kooliminekueas poisid avastavad, et selles maailmas kehtivad hoopis teistsugused reeglid kui julmas tanavaelus. Kuigi uus elu toob endaga kaasa ootamatuid muresid, on rohkem siiski roomu sellest, et troostitu minevik jaab uha kaugemale seljataha.

Mart Kivastiku (1963-21..) esimeses esseekogumikus kirjeldataksejermakofiliku pieteeditundega Kunsti ja noormutiliku jultumusegaKunsti tegijaid. Tegijatel jaab ule kas solvuda voi armastada Kunstirohkem, kui iseennast. Ars longa… Onneks raagib autor peamiselt endast. Ja ehkki tema meistrikaegavisandatud portreed on kraabitud moogapidemega ateljeede jakortside seintele, tunneb uue aastatuhande lugeja seal eksimatultara toeparase pildi Lennart I valitsusaja kirjandus-, kunsti-, jateatrielu kommetest ja inimestest. Raamatu (esseede) peategelasteks on: Toomas Raudam Imat Suuman Hannes Varblane Valentin Kuik Peeter Volkonski Lembit Saarts Ago Teedema Mart Kivastik Lembit Kurvits Aleksander Muller Jaak Tuksam Enn Tegova Juri Ehlvest Elmo Nuganen Kalev Kudu Ervin Ounapuu Lennart Meri

Jutukogu, milles Jack London kirjeldab nii parismaalaste kui uustulnukate elu Ameerika pohjaosas, mis on tais traagikat, ootamatuid voite ja kaotusi, teravmeelsust ja ponevust. Kogumik sisaldab lugusid «Pohjala metsades», «Elu seadus», «Saladuste isand», «Paikesemaalased», «Uksildase pealiku haigus», «Kiis, Kiisi poeg», «Ligouni surm», «Li Wan, see valgetverd» ja «Vanameeste vandenou». Kogumikus kohtume teiste hulgas Kiisi poja Kiisiga ja saame osa indiaanlaste naisevotukommetest, kuigi lugu votab oudustaratava poorde. Loos «Uksildase pealiku haigus» saadetakse pealiku poeg oma haiguse tottu surma, kuid ootamatult avaneb tal voimalus nii oma vaenlastele katte tasuda kui hoimus voimule tousta. «Vanameeste vandenous» pole ruhm elatanud indiaanlasi rahul valgete meeste sissetungiga ning nad otsustavad ise omamoodi voitlusse asuda. Tolkinud Eva Luts ja Jaana Talja.Kaanepilt Aleksander Rostov

Kogumiku tolkerubriigi avab tanapaeva ulme superstaari Orson Scott Cardi luhiromaan «Kingituste soda» (2007), mille tegevus toimub «Enderi mangu» ja «Enderi varjuga» samal ajal Lahingukoolis. Lugejal seisab ees taaskohtumine mitme tuttava tegelasega nagu Lahingukooli ulem kolonel Graff, Bean voi Ender Wiggin ise.Lisaks Cardi mahukale luhiromaanile leiab uuest Taheajast kumme jutuvoistluse paremikku kuuluvat lugu. Tuntud autoritest on mutoloogilis-religioosse fantaasialooga esindatud Meelis Friedenthal, lisaks veel peamiselt luuletajana tuntud Krafinna ja eelmisel jutuvoistlusel 2. auhinna voitnud Kadri Pettai. Ulejaanud juttude spekter ulatub kosmilistest madinalugudest militaarse fantasy ja keskaegse ouduseni.Raul Sulbi ulevaateartikkel tutvustab seekord nn. kadunud maailmade (lost world, lost race) teemat ulmekirjanduse ajaloos ja selle kirjandusliigi tuntumaid viljelejaid H. Rider Haggardit, Edgar Rice Burroughsit ja A. Merrittit. Artiklit ja alazanrit illustreerima on valitud kaesoleva Taheaja numbrisse oudusklassik Henry S. Whiteheadi jutustus «Paani rahvas».

Kellele on kasulik John Key surm? Kas see oli enesetapp voi hoopis morv? Kahtlusevari langeb koigile, kes viibisid saatuslikul ool tema villas: tutrele, pojale ja Johnny seksikale sobratarile. Neil koigil on motiiv, kuid samuti vettpidav alibi. Musteeriumi asub uurima eradetektiiv Frank Steel, kes avastab, et villas viibis morvaool veel teisigi saladuslikke kulalisi.