Kas suda on ummargune? 3. osa
Автор: Epp Petrone
Год издания: 0000
Jumala juurde „Sa oled eelmises elus Indias elanud!“ – Niisugust nalja tegi ema terve mu lapsepolve. Ma istusin palju porandal, istun siiani. Ja ma ei jatnud vahele uhtegi meie kolhoosi kino filmi, mille tegevus toimus seal varvilisel ja hullul laulude-tantsude maal.
Samas tuli India mu parisellu taiesti ootamatult, voiks isegi oelda, et seletamatute imede naol. Mismoodi tapselt, seda saab lugeda „Kas suda on ummargune?“ teisest osast. Siinne raamat leiab peategelase Mumbai lennujaamast. Parast seda tuleb koike, nagu uhes toelises India filmis: oppimised, unistused, armumised, lootused, pettumised, pettused, Inglismaa, haigestumine… Ka otsus mitte tagasi minna…
„Vahel oled sa valitud oma teele, ja sa ei saa ise teisiti valida,“ utleb uks tark korvalseisja. Nii ma lahengi Indiasse tagasi.
Ja juhtub veel igasuguseid uskumatuid lugusid, just selliseid, mille kohta ei oska oelda muud, kui et „voimalikud vaid Indias“. Need lood keerlevad mu sees nagu kaleidoskoop, uheks hetkeks peatab miski aja, ma naen pilti korraks silme ees, ja siis keerleb kaleidoskoop edasi. Tuleb hoopis Venemaa, Setomaa, oigeusu klooster, oma talu. Tuleb todemus sellest, et koik teed viivad jumala juurde, sest koik teed viivad iseenda sisse.
Kas suda on ummargune?
Автор: Epp Petrone
Год издания:
See on aus ulestunnistus ja puud aru saada uhest huvitavast, peaaegu uskumatust eluperioodist: kuidas ma 24-aastaselt laksin laia ilma randama koos uhe vaga erilise ja imeliku inimesega, ekstsentrikust ehtekaupmehe Harriga – „vana hipi”, „metsjeesus” ja muud sellised nimetused tulid inimestele keelele teda nahes. Oma rannakul kohtasin palju huvitavaid inimesi, tahtsamad neist olid vana laevakapten Marco ja ilmarandur Djellah. Kumme aastat hiljem laksin ma tagasi, et neid leida ja iseend moistma hakata.
Kas suda on ummargune? 2. osa
Автор: Epp Petrone
Год издания:
Selle raamatu sundmused viivad tagasi 2001. aastasse, kui uks Malaisia saarestik oli Eesti ja Pohjamaade Robinsoni-tosielusarja vottepaigaks. Kui keset pohjamaist vettinud veebruarikuud saabub saatuslik telefonikone, mis kutsub toole paradiisisaarele, ei motle noor teletoimetaja pikalt. Ta asub ametisse uhena jumalatest. Koigepealt tuleb parimad raha ja kuulsuse parast voitlejad soovijate massist valja soeluda, siis kaamerate ees vette visata. Voimsa reality-produktsiooni haarmete vahel on raske koigil, nii Robinsonidel kui vottetiimidel: egod porkuvad, himud ahvatlevad, saladused ahistavad…