Найти книгу: "El destructor del Amazonas"

Casi cuatrocientos mil millones de arboles del «pulmon del planeta» arden por la codicia de quienes aspiran a obtener beneficios economicos a corto plazo.El presidente populista del Brasil, Jair Messias Bolnosaro, ha sido capaz de decir: «Es una lastima que nuestra Caballeria no haya sido tan eficaz como la estadounidense, que supo exterminar a los indigenas», alimentando los desmanes de empresarios y politicos que destruyen el Amazonas de manera irreversible.La genial protagonista de Anos de Fuego recorre esta vez el Amazonas en una historia magistral de denuncia escrita por el maestro de la novela de aventuras que ha viajado en persona muchas veces por los escenarios que en ella se describen.Alberto Vazquez-Figueroa aporta soluciones originales y sorprendentes para poner fin a una de las mayores catastrofes ecologicas, que esta ocurriendo ante la estupida pasividad de quienes no son conscientes de que estan asistiendo a su propia ejecucion.

Amazonase vihmametsa sugavustes ei elagi rikkumata indiaanlased, vaid evangelistidest usuhullud, kes nappavad palmiokstest ehitatud kiriku generaatori jaoks bensiini, kannavad vimma veel sugavamal metsas redutavate aarmuslike katoliiklaste vastu ja panevad oma kulale nimeks New York. Seal pesitseb ka naljane vanaema, kes meie puutud hargkonnad salaja nahka pistab. Igapaevaelusse toovad kohalikud monusat suminat sellega, et joovad end vanade naiste kaaritatud suljejoogist purju ja parast kardavad, et valged mehed tulid neilt nagusid kuljest ara loikama.Uhesonaga, seal ikka juhtub. Ning loomulikult umb­ritseb kogu seda sigrimigrit mustiline loodus, mis haarab endasse ja ei lase enam lahti. Olen end ninast sabani sidunud selle ageda ja elu tais maailmaga – nuud viin sinna seiklema ka teisi. Kaesolev jutustus aga aitab ehk pigem vaimusilmas Amazonasesse rannata. Siin kaante vahel on moned lood, mis on aset leidnud seitsme aasta jooksul, mil olen Peruu ja Kolumbia Amazonases elanud ja seigelnud.Ivo Tsetorkin

1925. aastal suundus Briti maadeuurija Percy Fawcett Amazonasesse otsima vana tsivilisatsiooni, lootes teha uhe ajaloo koige olulisematest avastustest. Eurooplased uskusid sajandeid, et maailma suurimas dzunglis on peidus sarav El Dorado kuningriik. Tuhanded olid seda otsides surnud ja veennud paljusid teadlasi, et Amazonas on inimeste suhtes toeliselt vaenulik. Aga Fawcett, kelle soakad ekspeditsioonid olid inspiratsiooniks Conan Doyle’i „Kadunud maailma“ kirjutamisel, oli aastaid kogunud teaduslikke toendusmaterjale. Sutitanud miljonite inimeste kujutlusvoime ule kogu maailma ja olles otsustanud toestada, et vana tsivilisatsioon – mida tema nimetas Z-iks – oli olemas, vottis Fawcett endaga kaasa oma kahekumne uhe aastase poja. Siis tema ekspeditsioon kadus. Fawcetti saatus ja orritavad vihjed, mis ta Z-i kohta jattis, muutusid kinnismotteks sadadele, kes talle kaardistamata urgloodusse jargnesid. Teadlased ja seiklejad on aastakumneid otsinud toendusmaterjale Fawcetti ruhma ja kadunud linn Z-i kohta. Lugematu hulk on kadunud, sattunud vangi hoimude katte voi lainud hulluks. Mida sugavamale Fawcetti kadumist ja Amazonast umbritsevatesse saladustesse Grann kaevus, seda tugevamini tombas teda, nagu temale eelnenud polvkondi, dzungli roheline porgu. Tema toeotsingud ja avastused Fawcetti saatuse ja Z-i kohta moodustavad selle labipoimunult kaasahaarava jutustuse tuuma.Percy Fawcett (18.08.1867 – 1925) oli Briti geograaf, sojavaelane, kartograaf ja maadeuurija. Ta oli veendunud, et tema kogutud toendusmaterjalid osutasid millelegi toenaoliselt veel voimsamale kui inkade Machu Picchu varemed: senitundmatu tsivilisatsiooni jaanustele Amazonase sudames, kus konkistadoorid olid sajandite kaupa otsinud iidset kuningriiki – paika, mida nad kutsusid El Doradoks. Oma hupoteesi toestamiseks poordus ta ikka ja jalle tagasi armastatud dzunglisse, kus ta 1925. aastal salaparasel kombel kaduma laks.