Найти книгу: "Tom Jones"

Widely considered to be one of the first English novels, Fielding’s “Tom Jones,” written in 1749, revolves around the life and experiences of an orphaned baby who grows up to be a kind-hearted, if overly vigorous, young man. Tom is brought up by the generous Mr. Allworthy on his Somerset estate, where Tom eventually falls in love with his beautiful neighbor, Sophia Western. Because of his partially unknown parentage, however, their respective guardians are against the match. When Tom is banished due to his occasionally heated temper and sexual encounters with local girls, he has an adventure full of danger and surprise. Ultimately he follows Sophia to London, who herself is fleeing from an undesirable arranged marriage. Generally acknowledged as Fielding’s greatest work, “Tom Jones” takes the hero through an inventive plot that will entertain and astonish readers through to its revealing conclusion.

Jarg Helen Fieldingu ulimenukale romaanile "Bridget Jonesi paevik". Eelmise raamatu lopus saabus onn Mark Darcy kujul Bridgeti ouele. Kas Markiga on aga voimalik koos elada ja kuidas teda kinni hoida – need on kusimused, millega Bridgetil nuud tegemist tuleb teha. Lisaks annab talle nou ema, kelle eraelu on lainud usna tormiliseks, Bridget peetakse kinni narkoaris kahtlustatuna ning ka eneseabiraamatud ei paista enam aitavat. 368 lk

Mida teha, kui sobranna kuuekumnenda ja armukese kolmekumnenda sunnipaeva pidu juhtuvad samale paevale? Kumb on parem, kas surra Botoxi katte voi uksindusest, et oled nii kortsus? Kas netikohtingul sobib end nooremaks valetada? Kas emal on ebaeetiline lasta endale foonisoeng teha, kui lapsel on taid peas? Kas on normaalne jatta lugemisprillid edevusest ette panemata, kui endast palju noorema armukese peast taisid otsid? Kas dalai-laama sautsub omal kael voi kaib assistent tema eest Twitteris? Kas on normaalne, et mida rohkem sautse, seda vahem jalgijaid? Kas tehnoloogia on tanapaeval viies loodusjoud? Voi on viies loodusjoud hoopis puit? Kui maarida taidlusefektiga huulegeeli katele, kas sormed muutuvad siis taidlaseks? Kas tanapaeval parast kaht kohtingut ja kuut nadalat sonumineerimist kellegagi voodisse minna teeb sama valja, mis Jane Austini paevil parast kaht kohtingut ja kuut kuud kirjavahetust abielluda? Mitmesuguste kaasaegsete probleemidega kimpus, pistab Bridget Jones rinda leina, uksikemaduse, sautsumise, sonumineerimise ja tehnoloogiasaavutustega ning taasavastab oma seksuaalsust, ja seda koike – hoiatus, kohe tuleb halva kolaga vanamoodne valjend! – keskeas. Neliteist aastat valdanud vaikuse jarel voidukalt lagedale ilmunud „Bridget Jones: poisi jarele hull“ on ajakohane, liigutav, orn, lummav, teravmeelne, elutark ja hirmus naljakas raamat. Helen Fielding kirjutas romaanid „Bridget Jonesi paevik“ ja „Bridget Jones: taitsa lopp“ ning osales samanimeliste filmide stsenaariumi kirjutamisel. „Bridget Jones: poisi jarele hull“ on Fieldingi viies romaan. Autoril on kaks last ja ta elab Londonis, vahetevahel ka Los Angeleses . 448 lk