Найти книгу: "Elamise kergus"

Kas sinu elus on rohkem kergust voi raskust?Mitte et su elu oleks alati raske, uldse mitte. Pigem on see meeleseisund. Isegi kui sul on nailiselt koik olemas, valdab sind vahel ikka mingi raskus, rahutus, ang ja tuhjus. Ootus millegi enama jarele. Justkui mingi oluline asi oleks puudu.Kas sa sooviksid, et su elus oleks rohkem kergust?Terapeut Katrin Alujev arutleb siin kaante vahel oma kogemusele toetudes selle ule, kuidas luua elus rohkem kergust. Sind ootavad ees mitmed mottekaigud ning kusimused, mis aitavad sul endaga parema kontakti saada. Kerguse loomine on pidev protsess nagu lihase vormis hoidmine – see vajab pidevat tahelepanu ja panust. Iga risttee ja kurv toob endaga kaasa uued avastused ja alati on midagi oppida.***Katrin Alujev on holistiline regressiooni terapeut ja koolitaja. Ta usub, et kergust saab iga inimene oma elus luua ise: otsides, kukkudes, pusti toustes ja kasvades.

"Elu kestab pikka aega – seitsekummend, sada aastat. Surm onintensiivne, sest see ei kesta pikka aega – see kestab vaid hetke; see tulebtervikuna, mitte fragmentaarselt. See on nii intensiivne, et midagiintensiivsemat polegi.Kui me motleme surmast, hakkame kartma, aga kui me pole elus enam millegikulge klammerdunud, siis voib surm kas voi praegu tulla ja sa tervitad seda.Siis oled minekuks taiesti valmis. Selline vabadus on koigi inimestereligioossete otsingute eesmark. Olles vaba klammerdumisest, oled vaba surmast.Olles vaba klammerdumisest, suudad siseneda universumi valgusesse ja saadasellega uheks. Ja see on suurim onnistus, ulim ekstaas, kus enam midagi muudpole olemas. Sa oled koju joudnud.Kuidas ennast ette valmistada, nii et kui surm tuleb, oled rahulik, taielikultvirge ja teadlik, ootamas, valmis surmaga kaasa minema, valmis sellele jargnemaja seda omaks votma? Just sellest Osho „Elamise ja suremise kunst”raagibki.Osho (1931–1990) on uks tuntumaid ja provokatiivsemaid ¬tanapaevamustikuid. Londoni Sunday Times nimetas Oshot ¬uheks „20. sajanditegijaks”; kirjanik Tom Robbins aga „koige ohtlikumaks inimeseks parastJeesus Kristust”. Tema opetuste moju on uha kasvanud ning jouab vaimseteotsijateni koikjal -maailmas

“Olime just abiellunud, noored inimesed… Veiko vennanaine rehkendas lausa valja, mitu minutit moodub, kui vanaema seltskonnas jalle pisipere kohta parib – see oli justkui kohustuslik kusimus. Ja ehkki sa ise tead, et pisiperet ei tulegi, teed ikka head nagu,” utleb Anu. Paariaastase proovimise jarel utles Veiko: „Nuud aitab. Me ei proovi enam kunstlikult, sest ma ei saa kauem korvalt vaadata, kuidas sa oma kehale haiget teed.” Selle asemel hakkas ta aegamisi raakima: „Voib-olla meie roll siin elus on hoopis teistsugune – voib-olla peaksime lapsendama?” Raamatu autori teekond kaesoleva raamatu tegelaste – teistest vanematest sundinud lapsi kasvatavate perede juurde, sai alguse aastal 2011, kui ta oli alustanud vabatahtlikuna tegevust mittetulundusuhingus Oma Pere*. Koostoost sundis fotonaitus, mis ringles 2012. aastal peaaegu uheksa kuud mooda Eestit. Lapsendamisele puhendatud naitust kulastas ja perede pilte tutvustavaid tekste luges ule 10 000 inimese. Oli utlemata selge, et lood elust enesest puudutasid paljusid inimesi, kes olid otseselt voi kaudselt seotud teistest vanematest sundinud laste kasvatamisega. Naitusest, piltidest ja pilte tutvustavatest tekstidest kasvas valja 14 lugu kaesolevasse raamatusse. Raamatus kajastatud lugudele on kirjutanud jarelsonad perede koolitaja Viiu Orgmets ja psuhholoog, superviisor ning perede noustaja Maie Salum * mittetulundusuhing Oma Pere seisab lapsendatavate laste ja lapsendajate huvide eest Eestis.