Найти книгу: "Kuulsad ja naljakad eestlased. 250 toestisundinud lugu"

"Sudasuvi 1981. Menunaitlejad Tonu Kark ja Urmas Kibuspuu higistavad tulise paikese all. Seljas on neil paksud karusnahka vammused, peas aga kohevad ja soojad parukad. Mooda poski voolab tasapisi alla sulav grimm. Lavastaja Helle Karis teeb Karksi umbruses lastefilmi „Nukitsamees“ votteid. Kark ja Kibuspuu on Metsamoori laiskadest kollidest pojad Mohk ja Tolpa. Palavus muutub nii tapvaks, et kahe stseeni vahel votavad mehed jalad selga ja sorgivad Karksi-Nuia kulapoodi. Olu on soe, aga ikkagi olu. Kumbki haarab vahtu ajava pudeli pihku ja vajub kergendusohkega haljasala ainsale pingile. Uks mees on seal juba ees, aga muid istmeid lahedal pole…"Siit raamatust leiad 250 ponevat ja naljakat juhtumit Eesti kuulsustega. Kimp ootamatuid, vahetuntud voi ulepea uskumatuid seiku tuntud eestimaalaste elust teeb tuju heaks ja kinnitab, et kuulsuse lakikihi all voib peituda ka voluv isiksus!Loe rohkem raamatu kohta Rahva Raamatu blogist ja Elutarga raamatututvustusest!

See romaan on kuri muinasjutt taiskasvanud lastele. See raagib uhest teisest muinasjutust, nukust, kelle nina hakkab pikemaks venima niipea, kui ta valetab. See on ka lugu, mis seob omavahel tsaar Nikolai II, Sir Winston Churchilli, president Vladimir Putini ja kriminaalkomissar Evert Backstromi. Kui neid ei oleks olnud, siis ei oleks ka seda lugu. Luhidalt oeldes on tegu toestisundinud looga Pinocchio ninast. „Toestisundinud lugu Pinocchio ninast” on Rootsi menuka krimikirjaniku ja kriminoloogi Leif G. W. Perssoni komissar Backstromist jutustava triloogia kolmas osa. Lisaks lugejate heakskiidule on Persson voitnud oma teostega kolmel aastal ka Rootsi parima kriminaalromaani auhinna. Kirjastuselt Varrak on ilmunud samast sarjast romaanid „Linda morva juhtum” ja „Kes tapaks lohe”.

Ajaloolase Jaak Juske esimene lastele moeldud ajalooraamat “Imelik noukaaeg. Isa ponevad unejutud ajaloost”, viis seiklema usna hiljutisse ajalukku. Sama sarja teine raamat tutvustab aga ajastut, milles elamist meist keegi ei maleta, millest aga sedavorra rohkemad inimesed unistanud on. Eesti on mereaarne maa ja mere aares elav rahvas ihkab ikka merele. Mitte siis ainult kalale. “Maadeavastaja” oleksid raamatu “Eesti kuulsad meresoitjad ja piraadid” tegelased voinud oma visiitkaardile kirjutada, kui need tol ajal levinumad oleksid olnud. Et leida ules koiki neid kauged paigad, kuhu meie kaptenid oma laevadega joudnud on, votke see raamat ja gloobus selle korvale ja saate enne magama jaamist koik need reisid ise labi teha.

Oh seda Iisraeli! See on kirev, vasimatult ringi sebiv inimeste kogum, kus kogu aeg midagi juhtub. Maa, kus korvalseisjad ei saa jatta omanina teiste asjadesse toppimata ja nende ellu sekkumata. Seal tekib ka raskeid olukordi ja leidub lohakust. Aga mis koige olulisem – see on maa, kus peaaegu igal sammul on voimalik kogeda sellist sudamlikkust ja hoolimist, mis votab hingetuks. Selle nimel unustad ja andestad koik vajakajaamised.Margit Prantsuselt on varem ilmunud “Minu Iisrael” ja “Kommenteeritud juudi anekdoodid”. Kolmandas Iisraeli kohta kirjutatud raamatus vahendab ta toestisundinud lugusid peamiselt viimasest viieteistkumnest aastast. Sellesse aega jaavad ka tema enda Iisraeli-kulastused ja kolm aastat kohapealset elu. Iisraeli ajakirjanduse ning oma ja soprade kogemuse kaudu on ta talletanud suure hulga huvitavaid jutte. Moned lood viivad meid ka Iisraelist valjapoole.Ja et Iisrael sai maikuus 2018 seitse aastakummet vanaks, siis on selles raamatus tapselt seitsekummend juttu.