Найти книгу: "Tudrukute linn"

„Naise elus koidab kord aeg, mil ta vasib pidevalt habi tundmast.Ja siis on ta vaba saama selleks, kes ta tegelikult on.”1940. aastal on 19-aastane Vivian Morris just ulikoolist valja visatud. Tudruku joukad vanemad saadavad ta New Yorki tadi Pegi juurde, kes on ekstravagantse teatrimaja omanik. Seal tutvub Vivian terve rea eriskummaliste ja karismaatiliste tegelastega. Ent kui Vivian teeb uhe skandaalse vea, poorab see terve tema maailma pahupidi, nii et tal kulub aastaid, et asjadest loplikult sotti saada. Kuid viimaks toob see eksisamm talle ka uue arusaamise sellest, mis elu ta pariselt elada tahab ja millist vabadust ta tegelikult ihkab.Menuraamatu „Soo, palveta, armasta” autori hork romaan tais glamuuri, armastust ja seiklusi jutustab noorest naisest, kes avastab, et selleks et olla hea inimene, ei pea sugugi olema tubli tudruk.

Mehhikos on eluliselt tahtis olla inetu voi vahemalt vaga tavalise valimusega tudruk. Ilusad tudrukud roovitakse ara. Mehhikos utlevad emad tihti, et sundis hoopiski poiss. Raamatu peategelane Ladydi Garcia Martinez elab kuuliaukudest rougearmilises Guerreros, halbade uudiste osariigis. Ta elab kulas, kuhu ukski opetaja ei jaa. Ladydi ja ta soprade telekaharidusega emad kaevavad tutarde narkokaupmeeste eest peitmiseks poldudele auke, tudrukute isad on lainud ara ule joe Uhendriikidesse. See on lugu suureks saamisest, mis toimub ka siis, kui lapsepolve ei ole eriti olnudki. Seda pohjusel, et Ladydi ja tema ema teavad liiga hasti, kuidas Mehhikos asjad kaivad. Tihtipeal uletab nende kahe diagnoos maa hadadele tabavuselt, aga eelkoige vaimukuselt ja elujaatavuselt, sadade ajakirjanike, inimoiguslaste ja rahvusvaheliste ekspertide analuusi. Jennifer Clement (1960) on USA paritolu Mehhikos elav luuletaja ja kirjanik, vastne PEN-klubi president. Tema viimane ja seni auhinnatuim romaan „Palved roovitud tudrukute eest“ (Prayers for the Stolen, 2014) joudis paljudesse Euroopa ja Ameerika raamatugallupitesse ning on tolgitud juba enam kui 20 keelde. Ka kirjaniku ametivennad on kinnitanud, et raamatu rolli teadlikkuse tostmisel ja empaatia sisselulitamisel on voimatu ule hinnata. Aarmiselt tapsed, leidlikud ja vaimukad kujundid oitsevad lugejas edasi sama varvikalt nagu raamatus tegelastele nende saatust ette kirjutavad moonipollud ning kirja pandud read suudavad sokeerimisest enamat.

Varise, armas lugeja – uksed avab surnud tudrukute klubi! Tere tulemast onnetu lopuga muinasjuttude maailma! Varu taskuratte, et puhkida hirmuhigi! Jajah, varu taskuratte, sest viha-, naeru- ja nukrusepisarad paasevad lahinal voolama… Neil plikadel juba on, millest raakida. Nad teevad seda uhtaegu tundekullase helluse ja julma otsekohesusega. Nendes lugudes kohtuvad lennukas fantaasia ja verd tarretav elutruudus, sudant pitsitav ang ja vabastav naer, ornus ja rovedus, suutu alandlikkus ja vaaramatult voigas kattemaks.
Lugude autor on Gudule, kodanikunimega Anne Duguel, lennuka kujutlusvoimega daam, kes on avaldanud ule kahesaja raamatu nii lastele, noortele kui ka taiskasvanutele. Ta sundis Brusselis 1945. aastal. Pere ainsa lapsena arenes Anne’is juba oige varakult valja poorane lugemis- ja kirjutamishimu. Parast kunstiopinguid Belgias veetis ta viis aastat ajakirjanikuna Lahis-Idas ning jatkas sama tood mitme Prantsuse ajalehe-ajakirja juures. Tema esimene raamat ilmus 1987. aastal ja sestsaadik pole Gudule ilukirjandust jatnud. Esimestest teostest alates on teda saatnud suur lugejamenu ning tema looming on palvinud rohkesti auhindu. Poolrealistliku, poolfantastilisena on see sihtgrupist soltumata usna uhetaoline. Lasteraamatud on muidugi iseasi, kuid piir Gudule’i “noortekate” ja taiskasvanutele moeldud tekstide vahel pole kuigi range. Kui miski viimaseid esimestest eristab, siis vahest poeetilisem keelekasutus ja rohutatud erootilisus. 2008. aastal ilmunud kogumik koondab Gudule’i luhiromaanide paremikku.