Найти книгу: "Minu Leedu. See kolmas Baltimaa"

See kolmas BaltimaaKas on veel monda eestlasele nii lahedast, ent samas kauget riiki nagu Leedu? Leedu on justkui meie naaber, ent sama hasti voiks see asuda teisel pool maakera, sest teame seda pealiskaudselt, mone uksiku koha ja paari kuulsa sportlase jargi. Kujutlesin end elamas ukskoik millises eksootilises kohas, kuid mitte Leedus. Pole seal ju miljonilinnu, ei palme ega magesid, uhtegi saart ja isegi merd eriti mitte.Ent kui saatus pakub voimaluse asuda Leetu elama, siis votan selle vastu. On tunne, nagu laheksin esimest korda elus kulla naabrile, kellega me koridoris viisakalt tervitame, ent kelle kohta ma tegelikult mitte midagi peale nime ei tea.Leedus elatud aastate jooksul opin paremini moistma nii leedulasi kui ka iseennast, saan teada, miks nad eestlaste ule naeravad ja miks meid hindavad, voitlen leedu koogi ja keelega, saan VIPiks, vahetan ajakirjanikutoo programmeerija kutse vastu. Mu lapse passi on sunnikohaks kirjutatud Leedu. Ka minusse jaab see maa igaveseks, isegi kui siit kunagi ara kolin.

Kena ja hakkaja Tiina on parast hooldekodust pogenemist kohtunud taas oma elu armastusega. Neil on plaanis uuesti abielluda ja nende elu kulgeb rahulikult ning naib, et lopuks ometi on nad oma onne saavutanud. Siis uhel paeval astub nende uksest sisse Tiina kunagine kooliode ja nende elu pooratakse taas pea peale. Vahe sellest, et toimub morv, hakkavad toimuma ka lausa mustilised sundmused. Ometi ei puudu Tiina elust ka naer ja nali…

Ponev fiktsioon voimalikest poliitilistest arengutest Eestis. Ulmeromaani on pikitud ullatavalt toeparaseid kirjeldusi Pronksioost ja sellele jargnevatest sundmustest. Keerulised poliitilised arutelud vahelduvad tempokate ja dramaatiliste sundmustega, milles leidub nii armastust kui ka vihkamist.

Tartu Ulikooli ja Eesti Maaulikooli professori Juhan Maiste raamat on puhendatud maastikule kui esteetilisele fenomenile, selle kujunemisele ja tolgendamisele labi erinevate motte- ja kunstivoolude Kreekast tanapaevani. Keskseks moisteks maailmast ja maastikust kui selle uhest voimalikust peegeldusest aru saamisel ja loomisel on ilu, mis avab inimeses kolmanda silma, mille kaudu maailm meie umber muutub mitte uksnes rikkamaks, vaid ka sugavamaks, Maastik toob nahtava varjust esile nahtamatu. Maastik annab meie eksistentsile tahenduse ja sunnib peatuma teose ees. Kunsti abil me uksnes ei opi maailma tundma, vaid loome seda. Maastik on meie vaimu uks suurimaid saavutusi.

Vurstkaupmeeste sarjas leiab 21. sajandi Uhendriikides paris edukalt toime tulnud majandusajakirjanik Miriam Beckstein end jarjest sagedamini leedi Helge rollist. Ja pealtnaha primitiivsed, keskaegses maailmas elavad sugulased oskavad seada talle vaikesi lokse, millesse ta jarjepanu sisse astub, kahandades nii oma valikuvoimalusi. Ning mitte juhuslikult ei kusi sugulased usalduslikult leedi Helge abiellumisplaanide jarele, selle asemel, et uurida, kuidas edeneb tema Uus-Britannia projekteerimisfirmal auruautode moderniseerimine. Milline tudruk ei unistaks siis abiellumisest ehtsa printsiga? Tosi, prints on teatud peetusega. Kohe paris tugeva arengupeetusega. Aga tema lapsed oleksid trooniparijad. Mis avaks ka nende emale uusi voimalusi. Kihluspidu saab aga usnagi ootamatu poorde ja toob kohale uhe taiesti ootamatu kulaliseI.