Найти книгу: "Lahti laskmine. Vaarikas leppimine paratamatuga"

Uhel paeval tuleb meil koigil leppida teadmisega, et peatselt tuleb silmitsi seista sobra, lahedase voi iseenda elust lahkumisega. Barbara von Normann-Colemani raamat „Lahti laskmine. Vaarikas leppimine paratamatuga“ raagib sellest, kuidas suhelda inimesega, kes laheneb oma elu lopule voi on juba suremas; kuidas teda hooldada ja tema eest hoolitseda. Pole vahet, kas inimene on nooremas eas ja poeb ravimatut haigust voi kustub ta vanadusse. Millised on surija ja tema saatjate labielamised fuusilises, vaimses ja hingelises plaanis ning kuidas nendega toime tulla? Iga peatuki juurde kuuluvad praktilised nouandeveerud toetuvad hospiitsivaldkonna tuntuimate praktikute ja asjatundjate soovitustele. Raamat on moeldud nii pereliikmetele kui ka elust lahkujatele, see on hindamatu vaartusega koigile tervishoiutootajatele ja omastehooldajatele. Barbara von Normann-Coleman on tootanud 30 aastat hospiitsioena Ameerika Uhendriikides ja Euroopas. 2012. aastast elab ta Eestis, kus on haiglates andnud surija hoolduse teemalisi koolituspaevi ja kursusi. Tema sulest on eesti keeles ilmunud kaks raamatut: „Hooldus elu lopus. Praktiline abimaterjal omastele ja hooldajatele“ (2017) ja autobiograafiline „Elu tulvil lootust ja imet“ (2018).

„Lounaringkonna” triloogia 2. osas astub mangu uus direktor, sest eelmine laks kaasa viimase alale X korraldatud ekspeditsiooniga ja jai kadunuks. Vanad tootajad ei vota teda aga kergesti omaks ja vastamist ootab hulk kusimusi. Miks on direktori kirjutuslaua lukustatud sahtlis kompositsioon kahvatute lehtedega taimest, surnud hiirest ja iidsest mobiiltelefonist? Miks kulitab uks teadlastest vahel kossitombunult laoruumi korgel lae all olevas riiulis? Raakimata koige tahtsamast kusimusest: mis toimub alal X? Triloogia 3. osas saavad kokku eelmiste osade tegelased ning kohtame ka neid, kes seni vaatasid vastu ainult tuhmunud fotolt ja olid tunnistajateks ala X tekkimisele. Kas see tekkimine oli ikka nii lihtne? Ja kas kohtujad on ikka need, kes nad olid varem? Sest uks osalistest kull maletab katkeid elust „Havingu” bioloogilise peategelasena, kuid teab, et ise ta see ju ei olnud. Ning miks ta kahtlustab, et tema (voi mitte-tema) surnud abikaasa nuud kassikakuna edasi elab? Kas saab usaldada uldse kedagi, kes kunagi alaga X kokku on puutunud? Ja kus siis ala X tegelikult asub? „Lounaringkonna” triloogia esimene osa „Having” ilmus kirjastuses Varrak 2016. aastal.

„Enamikust traumadest, neuroosidest, foobiatest ja paanikahoogudest on voimalik taielikult vabaneda vahem kui kumne teraapiaseansiga.“– Klaus Bernhardt –Hirmuekspert Klaus Bernhardt julgeb senised laialt levinud teraapiavormid, mis peaksid voitlema hirmu ja arevuse vastu, kahtluse alla seada ning votab kasutusele aju-uuringute viimased teadmised. Tulemus on jahmatav: tanu harjutustele ja tehnikatele vabaneb suur hulk tema patsientidest vaid mone nadalaga hirmust hirmude ees.Bernhardt esitleb oma raamatus taiesti uut teraapiavormi, mis kasutab meie aju tooprotsesse selleks, et hirmudest ja paanikahoogudest voimalikult kiiresti vabaneda ja elada normaalset elu.

Mida teha, kui mees, kes on olnud neli aastat su armuke, otsustab viimaks oma naise ja nende kaks tutart maha jatta ja sinu juurde sisse kolida, just siis, kui oled hakanud taipama, et tegelikult ei ole sul teda uldse tarvis? Nuud tuleb moelda, kuidas temast lahti saada …PLAAN A: lopeta kaenlaaluste ja bikiinipiirkonna raseerimine. Ara seksi enam temaga. Nori ta riietumis – stiili kallal. Ara pese hambaid. Ara kammi juukseid. Osta taiskasvanute mahkmeid ja jata neid korteris suvalistesse kohtadesse vedelema.PLAAN B: kohtu kogemata mehe naise Sophiega. Motle endale valja valenimi ja -identiteet. Saa Sophiega sobraks. Voib juhtuda, et ta hakkab sulle lausa meeldima. Suudle Matthew’ poega (kes on, muide, sinuvanune). Osta endale kass ja motle talle valja valenimi ja -identiteet. Urita – edutult – sobruneda Matthew’ lastega. Ja siis vaata, kuidas su plaan taiega metsa laheb.Vaimukas ja intelligentselt valja joonistuvate tegelastega romaan Jane Fallonilt „Kuidas Matthew’st lahti saada“ on tanapaevane, vaikese kiiksuga humoorikas lugu klassikalisest armukolmurgast – abielumehest bossist, tema naisest ja „teisest naisest“.JANE FALLON (1960) on edukas Briti teleprodutsent ja kirjanik, kaheksa menuromaani autor. Ta elab oma elukaaslase, koomik Ricky Gervais’iga Londonis

Andres Aule ja Doris Kareva koostatud raamat, kuhu on koondatud Liisi Ojamaa (1972–2019) varem ilmunud ja seni ilmumata looming. Liisi luuletustes on tema elu, paigad, mida ta armastas, inimesed, keda ta leidis, armastas voi kaotas, ja Tallinn, see linn, mille tanavatel ta paljajalu kais ja mille ohku ta hingas. Liisi paiku Tallinnas on fotodel puudnud tabada Kaisa Kaer, Liisi portree autor on Marko Mumm ja raamatu eessona on kirjutanud Doris Kareva, kes iseloomustab luulekogu jargmiselt: „„Kahel lahtisel kael” toob uuesti lugejani koik Liisi Ojamaa seni ilmunud luulekogud. Raamatu viimane osa, postuumselt ilmuv „Hamara haal” holmab ajakirjanduses ilmunud luuletekste ning umbes poolt tema seni ilmumata luulest, mis on leitud kaustikutest, markmetest, kasikirjadest, arvutitest, koolivihikute kuivatuspaberitelt, pappkasti pohjast riiete alt voi erakirjadest. Arvatavasti on moni luuletus jaanud lopetamata, kuid koostajate valik ei pohinenud lopetatusel. „Hamara haalde” on valitud tekstid, kus ka utlemata jaanu kohalolu on selgesti tajutav.”