Найти книгу: "Need, kes me olime varem"

Kuidas leida kedagi, kes soovib kadunuks jaada?Zoe teab, et tegelikult ei olnud see tema suu. Muidugi ei olnud. Kuid kui ta oleks vaid pisut kovemini Milol kaest kinni hoidnud, kiiremini jooksnud, kaugemale hupanud, siis ehk oleks tal Milo paasta onnestunud. Ja ega Edward teda tegelikult suudista, kuigi mehe toona lausutud kibedad sonad kummitavad Zoel endiselt peas ja neid pole voimalik tagasi votta. Samuti nagu Zoel pole voimalik peatada autot, mis tappis nende poja.

See raamat keskendub viie eesti ohvitseri sojamalestustele, kes lopetasid Tallinna sojakooli vahetult enne Eesti demokraatliku valitsuse likvideerimist venelaste poolt 1940. aastal ja sellele jargnenud nukuvalitsuse paikapanekut. Eesti sojavaelased sunniti uhinema Noukogude armeega. Selles raamatus kirjapandud lood leidsid aset ulimalt keerulisel ning segasel ajal. Nende ohvitseride poolt pariselus labielatu ja kogetu tundub uskumatum kui paljudes valjamoeldud sundmustel pohinevates ilukirjandusteostes kujutatu. Nad ise uskusid, et neid juhtis saatus. Ja saatus oli see, mis lasi neil ellu jaada ning lopuks vabadusse paaseda.

Laura ja Taneli suvi vanavanemate juures tootab kujuneda usna tavaliseks. Kuigi neil ei ole midagi selle vastu, et kahekesi ujumas ja kalal kaia, peenraid rohida ja marju korjata, on nad siiski roomsad, kui kulasse kolib uus poiss Marten. Korraga, enne kui lapsed jouavad omavahel korralikult sobrunedagi, kistakse nad peadpooritavatesse seiklustesse, millesse on segatud kummitused, salaviinategijad, moistatuslik suvitaja, libaarheoloogid, muinsuskaitsjad ja kadunud aare.

Keset lumetormi joudis Tiggy viimaks Bodmini rabasse korvalise maja juurde. Ta oli uksi, tema kallim oli traagilises onnetuses hukkunud. Tiggy oli oma parima sobranna Julia juures teretulnud ning temast sai sudamliku larmaka pere liige. Tiggy sai tagasi elutahte ja ootas oma lapse sundi. Aga ligi kolmkummend aastat hiljem, kui isaks hakkab saama tema poeg, avastab jargmine polvkond minevikusaladused, mis on ikka veel elus… Marcia Willett oli nooruses puhendunud balletile, aga unistus baleriiniks saada purunes, kui ta mootmed ei vastanud enam klassikalistele nouetele. Ta oli alati armastanud lugeda ning parast perekriisi otsustas ta hakata romaanikirjanikuks – seda otsust pole ta kunagi kahetsenud. Ta elab Devoni maakonnas kauni puutumata looduse keskel ning roomustab oma poja ja tema pere kulaskaikude ule.