Найти книгу: "Punase markmikuga naine"

Ehtprantslasliku honguga romaanis „Punase markmikuga naine“ on meisterlikult kokku poimitud ponevik ja romantiline armastuslugu.Oosel kell kaks runnatakse uksikut naist tema koduukse ees ja roovitakse kaekott. Votmete ja rahata, palub ta ulualust lahedal asuvast hotellist. Jargmisel hommikul leiab raamatupoe omanik, mees parimais aastais, uhegi dokumendita koti prugikastikaanelt. Kaekotis on suure hulga esemete seas punaste kaantega markmik, milles olevad ulestahendused teda lummavad.Jargneb imeline seiklus, milles on oma roll keemilise puhastuse tookojal, kuldamisteenuseid pakkuval ateljeel, kaekoti omaniku lahedasel sobral, naiste kataloogi pidaval elumehel, loomekriisis vaevleval kirjanikul, viieteistaastasel lutseumineiul, kuulsal Patrick Modianol ning kassidel Belphegor ja Putin.Irooniani ulatuv huumor laseb elu naha muheleva korvaltvaataja pilguga ja liigutav romantika juhib motted korvale hallist igapaevaelust.Pariisis sundinud ANTOINE LAURAIN (1972) on ajakirjanik, antiigikoguja ja kuue romaani autor.

Hea sober! Eestlane on juba aegade hamaruses poletanud alet ja niimoodi oma kumne kuune ning ihurammuga polismetsi raadanud, et sealt siis raske ning tapva tooga oma perele pollumaad saada. Nii monigi kord on teda selle rohke talupojahigiga niisutatud maa pealt valismaiste sundijate poolt jalle kaugemale metsa aetud, kus ta on pidanud ellu jaamiseks koike uuesti otsast alustama. Eesti talumeest on nendelt oma esivanemate higi ja verega kattevoideldud polistelt maadelt kuuditatud Siberisse, on aetud kolhoosidesse ja igasuguste erastamiste ning arastamiste tulemusena jalle sunnitud alustama praktiliselt nullist. Teda on kagistatud ule jou kaivate maksude ja pollumehele kahjulike seadustega, kuid ta on ikka ja jalle tousnud ning koigi ja koige kiuste, kaed mullas ning tagumik paljas, eestlase jonnakusega edasi ruganud. Kaua ta veel niimoodi suudab rugada ja eestlase poliseid traditsioone jatkata, teab ehk vaid Jumal taevas… Olgu kaesolev ullitis tagasihoidlikuks katseks teadvustada kaasaegse talumehe elu ja probleeme laiemale uldsusele. Head lugemist! Autor. Mai, 1999.

Edgar Allan Poe?d teatakse rohkem kui oudus- ja kriminaallugude autorit. Kaesolev raamat tutvustab aga ameerika kirjandusklassikut marksa mitmekulgsemalt – kui humoristi, kelle grotesksed oudusmaalingud voivad teinekord ootamatult omandada terava iroonia- ja sarkasmivarjundi ning muutuda suisa uhiskonnakriitiliseks pilapildiks. Lisaks klassikaliste ouduslugude uustolgetele leidub siin ka Edgar Allan Poe iroonilisi naljalugusid, millel ilmneb sageli sugavam ja filosoofilisemgi tasand.

Pohjamaiselt karge Shetlandi saarestiku varasuves levib porutav uudis: Lerwicki lugupeetud arimehe ning kalapaatide omaniku Peter Fae tutar Margaret peab plaani abielluda erakordselt nagusa, kuid kergemeelse kaluri Jan Vedderiga. Noormeest on harjutud nagema rohkem kortsis ja tantsuplatsil kui kirikus, ta on mees, kellega tasub pigem flirtida kui abielluda. Noorte enesekesksus ja tarmukus hakkavad peagi nende onne varjutama. Vaikest rolli ei mangi siin ka valja maksmata jaanud kaasavara, eelarvamused ning halb onn. Juba hapraks muutunud abielusidemed pannakse loplikult proovile, kui kortsikakluses pussitada saanud Jan uhel ohtul rannakaljudelt kaob. Teos on sissevaade kahe teineteist armastava inimese kasvamisse: nende katsumustesse, kiindumusse, eneseuletusse ja usku – ellu enesesse.

Praegu on parim aeg, et olla naine: meil on haaleoigus ja meil on Pillid ja meid pole juba 1727. aastast noidadena poletatud. Moned hairivad kusimused on siiski jaanud… Miks ma pean ennast vahatama? Kas mul tuleks kasutada Botoxit? Kas mehed vihkavad mind salaja? Kuidas kutsuda oma vagiinat? Miks rinnahoidja haiget teeb? Ja miks koik muudkui kusivad, millal ma juba lapse saan? Raamatus “Kuidas olla naine” vastab Briti aasta kolumnist Caitlin Moran koigile neile ja ka paljudele teistele naiseks olemist puudutavatele kusimustele, toetudes omaenda kogemustele lapsepolves, teismeeas ja noore naisena.

Luuletused