Найти книгу: "Sinter Klaas"

Jeannette Walls kasvas ules vanematega, kelle ideaalid ja poikpaine eristumissoov olid uhteaegu nii hada kui onnistus. Nad elasid pikalt USA edelaosa korbelinnades nomaadielu ning suutsid end sel viisil ara elatada. Hiljem, kui raha otsa sai, koliti Laane-Virginia kaevanduslinna, mis oli viimane koht, kuhu keegi neist oleks sattuda tahtnud. Hoolimata isa joomisest ja allakaigust ning perekonna uleuldisest toimimatusest suutis Jeannette sellest noiaringist valja murda, kodust lahkuda ja luua endale taiesti uus, taiesti erinev elu. Kakskummend aastat on ta oma juurtest vaikinud, ent nuud on tema lugu kirjas, menukas ning peagi saamas ka suureks filmiks.

Cassandra Clare’i sarja „Surmav arsenal” kolmanda raamatu „Klaaslinn” tegevus leiab aset varjukuttide iidsel kodumaal, pastoraalses Idrises ja selle kaunis pealinnas Alicantes, kus aeg naikse olevat peatunud: hobedaselt hiilgavate deemonitornide moju ei lase seal kasutada telefoni ega mootorsoidukeid. Tuhat aastat tagasi oli ingel Raziel pannud Idrises oma verega aluse rassile, kes pidi hoidma sellest maailmast eemale deemonid, ent voimuihast hullunud Valentine Morgenstern kavatseb just nende abil valla paasta soja, et havitada koik allilmlased, keda ta maniakaalselt vihkab, ning uhtlasi varjukutid, kes keelduvad talle truudust vandumast. Esimestes raamatutes poimitud suhete kangasse lisandub uusi mustreid; loimelongu katkestatakse ja solmitakse uuesti. Osa saladusi naib lahenevat, aga kas paevavalgele tuleb kogu tode voi kas seda ongi alati tarvis? "Klaaslinnaga" jouab Cassandra Clare'i osavalt romantikat ja ponevust segav gootilike sugemetega linnafantaasia sari "Surmav arsenal" poole peale, kuid lahendus, mis veel asja tundus kaeulatuses, nihkub aina kaugemale. Puudes paasta oma ema ja aidata sopru, on Clarissa on sunnitud minema Klaaslinna, mis voib tahendada talle surma. Olukorras, kus usaldada ei saa isegi venda ja algaja varjukutt on sunnitud abi otsima voorastelt, seisavad Clarissa ees rasked valikud. Mitmed vastamata jaanud kusimused leiavad ootamatud lahendused ning lugu teeb nii jahmatavaid poordeid, et lugeja voib olla sunnitud oma senise arvamuse nii monestki tegelasest taielikult umber hindama. Sash Uusjarv

XX sajand, selle lootusrikas koidik, aasta 1910, vonGrunewaldtide Orrisaare (Esna) moisa klaasverandal. Koik on alles nii, naguikka on olnud, koik uus on alles ohus, koik alles loodavad sellest koigestmidagi, eriti muidugi noored, nagu Freifraulein Lisi von G. Tema elu peabtingimata tulema hoopis teistsugune kui see, mida elavad tema ema ja isa! Jatulebki. Ainult muidugi ei oska preili von G. seal verandal oma aednikupoisistunistades arvatagi, kui teistsugune see tuleb. Tema elu, ja koigi nendeinimeste, kes selle sajandi labi peavad tegema. Ta elab 103-aastaseks. Ta saabnaha koige selle kadu. Olla onnelik? Jah, kindlasti. Kindlaminigi kui Neo,tema vanim poeg, ainus, kes sojast eluga paaseb, ja kes oskab sellestkoigest tunda veel vaid vasimust.

Kirjanduskonkursi Bestseller 2015 teise koha too ilukirjandusekategooriasParast magistrikraadi kaitsmist Chicago ulikoolis on Mark Sepper tagasiTallinnas ja asub toole varahaldusfirmas, kus tema tegevuse sisuks on rahapooritamine rahvusvahelisel kapitaliturul. Ootamatult seisab ta silmitsi suureraha lummaga, ahvatlevate voimalustega, aga ka riskide ja ohtudega. Mustadepeegelklaasidega kaetud maja seinte vahel hakkab hargnema draama, mille keskmeson raha ja inimese igikestev ning keerukas suhe, kus kunagi ei tea, kumb poollopuks peale jaab.See on opetlik ja samas hoiatav lugu inimese ahnusest ja kiusatusest,unistustest ja ootustest ning raha salakavalast mojust. Autor tunneb hastiEesti majanduselu varjatud keerdkaike ja nii leiab lugeja sellest romaanist niimonegi tuttava tuubi voi juhtumi meie lahiajaloost.

Rootsis on vallandunud enesetappude laine: noored inimesed votavad endalt elu erinevatel hirmuaratavatel viisidel. Koik vabasurma lainud noored fannasid muusikut nimega Nalg ja koikide surnukehade juurest leitakse vanamoodne pleier ja kassett. Juhtumeid hakkab uurima triloogiast „Victoria Bergmani norkus” tuttav politseikomissar Jens Hurtig. Kunstnikust sobra Iisaku kaudu satub Jens vabaajakeskusse, kus noored Nalja fannid koos kaivad. Nende seas ka sobrannad Maarja ja Vanja. Vanja on lapsendatud ega saa oma kasuvanematega eriti hasti labi. Oma varasest lapsepolvest on tal vaid uks foto. Sel pildil istub ta Parsia vaibal. Tuleb valja, et samasugune vaip on omal kohal ka Nalja lapsepolvemeenutustes…Sunge ponevik „Klaaskehad” koneleb muusikast ja kunstist, ihast ja alistumisest, vihast, armastusest ja kattemaksust. Tundliku meelelaadiga tegelaskujude jalgedes liikudes viib romaani pingeline tegevus inimpsuuhika tumedatesse soppidesse ja naitab, kui kaugele voib kunsti nimel minna. „Klaaskehad” on Erik Axl Sundi kurvameelsusetriloogia esimene osa.