Найти книгу: "Isepaise lapse kasvatamine"

Kui sul on laps, kelles on koike „rohkem“ ? tundekullasust, kangekaelsust, energilisust, tahelepanelikkust, pusimatust –, siis see raamat on sinu jaoks asendamatu. Mary Sheedy Kurcinka ulipopulaarne „Isepaise lapse kasvatamine“ on lapsevanemate jaoks toeliselt silmiavav ja samas rahustav – sa pole oma muredega uksi. See on raamatu kolmas, varskelt umber kirjutatud ning uuendatud versioon. Siit leiad rohkem nouandeid sammhaaval tegutsemiseks, konkreetseid naiteid, kaitumisjuhiseid ja muid praktilisi soovitusi. Juba ainuuksi uus peatukk selle kohta, kuidas aidata lastel probleemideta magama jaada, on kurnatud vanemate jaoks kulda vaart. Kurcinka suur eelis peitub selles, et ta aitab isegi koige frustreeritumatel vanematel naha ja hinnata oma laste tugevaid kulgi. Ta annab praktilisi juhiseid, mille kasutamine aitab valtida laste karistamist.

"See raamat raagib valjakutsest, mis seisab iga firma, iga projekti ja iga algatuse ees, mille siht on kasvada suuremaks. Kuidas jouda uha kiiremini ja uha kaugemale ning toimida aina tohusamalt sedamooda, kuidas jalajalg suureneb?Autorid jagavad oma pikaaegseid kogemusi, kuidas parimad juhid ja meeskonnad oma tootajates oiget suhtumist arendavad, levitavad ja hoiavad ega lase veega alla minna sellel, mis on seni edu taganud. Nad lahkavad pohimotteid, mis aitavad suureparasust kaskaadina levitada ning korvaldada sellised lahenemis- ja kaitumismustrid, mis arengut tagasi hoiavad.Raamatu autor Robert Sutton on Stanfordi ulikooli professor, kelle sulest on juhtimisvaldkonnas ilmunud mitu laialt tuntud teedrajavat bestsellerit. Tema varskeim raamat, Stanfordi kollegi Huggy Raoga kahasse kirjutatud „Suureparasuse kasvatamine“ on esimene, mida saab ka eesti keeles lugeda.„Suureparane lugemine, mis pakub toelist, praktilist nou, olgu teie meeskonnas 5 voi 50 000 liiget. Sutton ja Rao on leidnud just oiged lood, mis naitavad, et peaaegu iga meeskond voib saada suuremaks ja paremaks.“? Laszlo Bock, Google’i asedirektor personali alal„Alustavad firmad kulvavad oma kultuuri seemneid koige esimesest paevast alates. Nende loplik edu soltub siiski teadmisest, millal ja kuidas kasvada. „Suureparasuse kasvatamine“ ammutab materjali vaga laia ettevotete skaala esindajate kogemustest. See on esimene raamat, mis pakub voimalust uksikasjalikult tutvuda koige paremate meetoditega, mis on vajalikud edukaks kasvamiseks, ilma et lahjeneksid need omadused, mis uldse ettevotte edukaks tegid. See on vajalik raamat nii suur- kui ka vaikeettevotjatele.“? Eric Ries, „Nutika idufirma“ autorRaamat on Amazoni 2014. aasta parima ariraamatu nominent."

„Kui tahad suua, mine tanavale kerjama nagu teised,” jatkas vanaema. Mattias kuulas ta ara ja tahtis ema tuppa hiilida, kuid vanaema ei jatnud: „Kas sa ei oska ise minna voi? Ma aitan sind!” Ta vottis vaikese Mattiase kraest kinni ja poissi ukse poole tirides lisas: „Tanav on sealpool, mine!” Ning vanaema viskas poisi tanavale. Mattias ei saanud arugi, kui ta juba valjas oli. Uks murtsatas tema selja taga kova prommuga kinni.Igapaevaelus me tihti ei markagi tanaval hulkuvaid lapsi. Selle raamatu autor on kasvatanud oma peres mitut endist tanavalast. Jutustus „Tanavalapsed” on kirja pandud nende raagitu pohjal. See, mida nad on pidanud labi elama, et endale elatist teenida, et kohutait suua saada, on ebainimlik ja sokeeriv. Need lapsed on kokku puutunud kogu selle rampsu ja halastamatusega, mis tanavaeluga kaasas kaib. Nad elasid tanaval, vahel ka oma kodus ja turvakodudes juba kolm aastat. Vaiksem oli nelja- ja suurem viieaastane, kui algas nende seiklusrikas ja karm elu… „Uus algus” jutustab linnatanaval kasvanud vendade kohanemisest uue eluga kasuperes ning vaikeses kulakogukonnas. Kooliminekueas poisid avastavad, et selles maailmas kehtivad hoopis teistsugused reeglid kui julmas tanavaelus. Kuigi uus elu toob endaga kaasa ootamatuid muresid, on rohkem siiski roomu sellest, et troostitu minevik jaab uha kaugemale seljataha.

Mart Kivastiku (1963-21..) esimeses esseekogumikus kirjeldataksejermakofiliku pieteeditundega Kunsti ja noormutiliku jultumusegaKunsti tegijaid. Tegijatel jaab ule kas solvuda voi armastada Kunstirohkem, kui iseennast. Ars longa… Onneks raagib autor peamiselt endast. Ja ehkki tema meistrikaegavisandatud portreed on kraabitud moogapidemega ateljeede jakortside seintele, tunneb uue aastatuhande lugeja seal eksimatultara toeparase pildi Lennart I valitsusaja kirjandus-, kunsti-, jateatrielu kommetest ja inimestest. Raamatu (esseede) peategelasteks on: Toomas Raudam Imat Suuman Hannes Varblane Valentin Kuik Peeter Volkonski Lembit Saarts Ago Teedema Mart Kivastik Lembit Kurvits Aleksander Muller Jaak Tuksam Enn Tegova Juri Ehlvest Elmo Nuganen Kalev Kudu Ervin Ounapuu Lennart Meri

Jutukogu, milles Jack London kirjeldab nii parismaalaste kui uustulnukate elu Ameerika pohjaosas, mis on tais traagikat, ootamatuid voite ja kaotusi, teravmeelsust ja ponevust. Kogumik sisaldab lugusid «Pohjala metsades», «Elu seadus», «Saladuste isand», «Paikesemaalased», «Uksildase pealiku haigus», «Kiis, Kiisi poeg», «Ligouni surm», «Li Wan, see valgetverd» ja «Vanameeste vandenou». Kogumikus kohtume teiste hulgas Kiisi poja Kiisiga ja saame osa indiaanlaste naisevotukommetest, kuigi lugu votab oudustaratava poorde. Loos «Uksildase pealiku haigus» saadetakse pealiku poeg oma haiguse tottu surma, kuid ootamatult avaneb tal voimalus nii oma vaenlastele katte tasuda kui hoimus voimule tousta. «Vanameeste vandenous» pole ruhm elatanud indiaanlasi rahul valgete meeste sissetungiga ning nad otsustavad ise omamoodi voitlusse asuda. Tolkinud Eva Luts ja Jaana Talja.Kaanepilt Aleksander Rostov